· hoida hõõrduvad pinnad puhtana · kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning neutraliseerida keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte · kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni · tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi: · piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub (boundary lubrication) · kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele (film lubrication) Klassikaline õlitussüsteem koosneb: · õlipump koos õlivõtturisõelaga (suction strainer); · õlifilter; · peakanal ja harukanalid (from main oil-pressure line to crankshaft bearing, connecting-road bearing & return flow pipe timing-gear case); · õlijahutusradiaator Konstantrõhuga õlipumbad jagunevad:
t H A2 17.Piisk- ja kelmelise kondensatsiooni mõiste. Piiskkondensatsiooni korral tekivad pinnale kondensaadi piisad see on vedelike mittemärgamise korral. Piiskkondensatsiooni esineb praktikas harva ja sellele on iseloomulikud soojusülekande teguri suured väärtused (20000- 200 000). Kui pind on märgav ja kondensaat moodustab pinnale õhukese vedelikukelme, esineb kelmeline kondensatsioon - aur kondenseerub, kui soojusvahetuspinna temperatuur on madalam antud rõhule vastavast küllastustemperatuurist. 18.Soojuslevi keskkonna keemisel suures ruumis kriitiline soojuskoormus vee keemisel suures mahus arvutatakse valemiga * - mulli Re*kr=68Ar4/9 *Prk-1/3 Kus Archimedese arv: Ar=( l*3 / 2 )*(´ - "/ " ) Kriitiline Reynoldsi arv: Re*kr=qkr*l */(r") Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5 Kui Re*>0,01 siis C=0,125; n=0,65 19. Keemine voolamisel torudes
N = N kogu Hüdrauliline löök hüdrauliliseks löögiks nimetatakse surve järsku muutumist survetorustikus, mille toob kaasa voolukiiruse äkiline muutmine Kavitatsioon kavitatsioon on vedeliku homogeensuse katkemine e vedelikku tekivad tühimikud rõhu järsu langetamise tulemusena Sifoon sifoon on kõver torustik või toru, mille abil juhitakse vedelikku üle takistuse kõrgemalt tasandilt madalamale. Kelmeline voolamine voolamine, mida kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, kus vedelik voolab mööda pinda õhukese kelmena. Kelmelisel voolamisel on kolm reziimi: 1) laminaarne voolamine sileda vedelik gaas eraldupinnaga 2) laineline laminaarne lainelise vedelik gaas eraldupinnaga 3) turbulentne voolamine Keevkiht - selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse e. keevakihti, on vaja selle materjali kihist läbi
detailide hõõrdumist ja kuumenemist; b) hoida hõõrduvad pinnad puhtana; c) kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning neutraliseerida keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte; d) kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni; e) tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel. Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi: 1) piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub (boundary lubrication); 2) kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele (film lubrication). Õlitussüsteem liigitub sõltuvalt õli pealevoolu tingimustest laagritele: a) jadatüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine väntvõlli kanalite kaudu); b) paralleeltüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine peakanalist raamlaaagritele). Õlitussüsteemid liigituvad täiendavalt veel: a) märgkarteriga, b) kuivkarteriga. Õlitussüsteemi töö põhineb:
detailide hõõrdumist ja kuumenemist; · hoida hõõrduvad pinnad puhtana; · kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning neutraliseerida keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte; · kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni; · tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel. 2. Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi: · piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub; · kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele. 3. Õlitussüsteem liigitub sõltuvalt õli pealevoolu tingimustest laagritele: · jadatüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine väntvõlli kanalite kaudu); · paralleeltüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine peakanalist raamlaagritele). 4. Õlitussüsteemid liigituvad täiendavalt veel: · märgkarteriga, · kuivkarteriga. Õlitussüsteem 5
keerisliikumisega, õhulaaduriga), 3) kütuse ettevalmistamine (filtreerimine, vee ja õhu eristamine), 4) kütuse etteanne (vabasisenemisega, kütuse etteandepumbad), 5) kütuse pealeanne (kõrgsurvepumba tüübid, kõrgsurveliin) Küttesegu sisemoodustamine: 1) põlemiskambrite tüübid (jaotatud, jaotamata,kombineeritud), 2) segumoodustamise viisid (kelmeline, mahuine, mahulis-kelmeline, pritseliigid ja pritsenurgad, kütuse faakel, pihustuskarakteristik) 38. Kolbmootori heitgaaside komponendid Komponendid: O2 , N2, CO2, H2O, CO, HC, NOx, SOx, C, Pb 39. Normaalne ja detonatsiooniline põlemine Normaalne põlemine toimub 20 m/s...40 m/s, detonatsiooniline aga 2000 m/s. Küttesegu detonatsiooniline põlemine on mootori tööle väga kahjulik, sest põlemisel saadav energia antakse põlemiskambri seintele
annaabi.ee 
