emad ja tütred. Tööl ja tänaval kantavad kleidid õmmeldakse puuvillasest, linasest, villasest või segakiududega materjalist, pidulikud kleidid aga siidist, villasest, sametist või keemilistest kiudainetest valmistatud materjalidest. Kleidi materjali ja tegumoodi valides arvestatakse alati valitsevat moejoont, kleidi otstarvet ning sobivust figuuriga. Noortele sobivad alt avarduva siluetiga kleidid. Neid õmmeldakse nii kellukesekujulisi, voltide kui ka voldikestega. Avara siluetiga kleit annab noorele võimaluse tema eale sobivaks rahutuks liikumiseks, sportimiseks, tantsimiseks jne. Lühike ümar neiu ei tohiks kasutada oma rõivasteks suuremaruudulist ja laiatriibulist või suure ornamendiga materjali, sest need mustrid muudavad figuuri veelgi ümaramaks. Küll sobivad aga samad mustrid pikale saledale neiule. Rõiva pikkuse arvestamisel jälgitakse kasvu. Lühikesele ümarale figuurile tuleb kasuks veidi pikem kleit.
ekslikult pimedaks ajastuks. Kirik oli ainsaks institutsiooniks, mis tollase Lääne Euroopa vaenutsevaid hõime suutis kuidagiviisi ühendada. Naiste riietus: Kogu keskaja vältel pidid naised jäljendama meeste rõivaid, kuid hakkasid neid siiski tasapisi oma kehavormide järgi kohandama. Voogava rõiva mooditoojaks peetakse Akvitaania Eleanori. Jõukate naiste seljas võis näha raskest brokaadist õmmeldud kellukesekujulisi, järele lohiseva sabaga kleite. Vöökoht oli tõstetud kõrgele rinna alla, kuhu kinnitati ka lai dekoratiivne vöö, mis pidi seda kehapiirkonda veelgi enam esile tõstma. Kleidi ülaosa oli suhteliselt tagasihoidlik, kaelus enamasti kinnine. Varrukad võisid olla lihtsad ja liibuvad, aga mõnikoed ka ülikeeruka lõikega, karusnahkse voodriga või laiad ja nii pikad, et 29 riivasid põrandat. 14
ekslikult pimedaks ajastuks. Kirik oli ainsaks institutsiooniks, mis tollase Lääne Euroopa vaenutsevaid hõime suutis kuidagiviisi ühendada. Naiste riietus: Kogu keskaja vältel pidid naised jäljendama meeste rõivaid, kuid hakkasid neid siiski tasapisi oma kehavormide järgi kohandama. Voogava rõiva mooditoojaks peetakse Akvitaania Eleanori. Jõukate naiste seljas võis näha raskest brokaadist õmmeldud kellukesekujulisi, järele lohiseva sabaga kleite. Vöökoht oli tõstetud kõrgele rinna alla, kuhu kinnitati ka lai dekoratiivne vöö, mis pidi seda kehapiirkonda veelgi enam esile tõstma. Kleidi ülaosa oli suhteliselt tagasihoidlik, kaelus enamasti kinnine. Varrukad võisid olla lihtsad ja liibuvad, aga mõnikoed ka ülikeeruka lõikega, karusnahkse voodriga või laiad ja nii pikad, et 29 riivasid põrandat. 14