esimesel kontserdil. Kuigi nad olid ilma bassi ja trummideta svingisid nad ettekujutamatult. Peale seda moodustus aina rohkem saksofoniansambleid üle maailma. Neid moodustati erinevates stiilides ja paljud said isegi väga edukaks. See oli tähtis hetk saksofoni jaoks. (Jazziraamat, 1999) (World Saxophone Quartet esinemas, Photobucket) 2. Saksofoni ehitus Saksofonile on iseloomulik üsna jäme õhukesest messingplekist koonuseline toru, mille laiem ots on kellukesekujuliselt tagasi pööratud. Sellel on 18-21 kõlaava, mille suurus järkjärguliselt kasvab, kõik klappidega juhitavad. Huuliku pool on kaks spetsiaalset klappi, mille abil saab pilli oktavi võrra üle puhuda. Ühekordse lestaga huulik valmistati algul puust, kuid on nüüd enamasti eboniidist, vahel ka messingist.(Muusika- entsüklopeedia, 2006) Saksofoniperekond koosneb sopraniinost (Es-pill), sopranist (B), aldist (Es), tenorist (B), baritonist (Es) ja bassist (B)
Berigault nime kandis mantli ja talaari vahepealne rõivas. Populaarne oli ka poolringikujulisest kangatükist keep. Prantsusmaal oli Pariis saamas meestemoe pealinnaks. Prantslaste pillav maitse oli sedavõrd mõjukas, et levis kõikjal euroopas. Charles V valitsusajal olid meeste üldlevinud kehakateteks olid mantel ja lühike vammus koos pükstega ning cotehardie avara kaelaaugu ja paeltega ülerõivas, mis laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või importsiidi. Talupoegade jaoks jäi jämedakoeline linane või villane. Karusnahku kandsid sellel ajastul kõik ühiskonnaklassid, kuigi sotsiaalne seisund määras täpselt kindlaks mida keegi kanda tohtis. Jõukamate karusnahaks olid hermeliin ja soobel, pööblile kõlbas ka parkimata lammas, mäger ja rebane. Lihtinimesed kandsid nahku
Berigault nime kandis mantli ja talaari vahepealne rõivas. Populaarne oli ka poolringikujulisest kangatükist keep. Prantsusmaal oli Pariis saamas meestemoe pealinnaks. Prantslaste pillav maitse oli sedavõrd mõjukas, et levis kõikjal euroopas. Charles V valitsusajal olid meeste üldlevinud kehakateteks olid mantel ja lühike vammus koos pükstega ning cotehardie avara kaelaaugu ja paeltega ülerõivas, mis laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või importsiidi. Talupoegade jaoks jäi jämedakoeline linane või villane. Karusnahku kandsid sellel ajastul kõik ühiskonnaklassid, kuigi sotsiaalne seisund määras täpselt kindlaks mida keegi kanda tohtis. Jõukamate karusnahaks olid hermeliin ja soobel, pööblile kõlbas ka parkimata lammas, mäger ja rebane. Lihtinimesed kandsid nahku