Kuidas on minevik oleviku sisse põimitud ja kuidas see mõjutab romaani keelt ja sümbolite korpust? Tooge näiteid tekstist. Kuigi tegevusaeg hüpleb oleviku ja mineviku vahel (ja vahel ka tulevikku, sest selle päeva hommikul või minevikus aset leidnud sündmused ennustavad õhtust kurblugu), on tegevus samal ajal ehitatud ümber kellaaega: iga täistund lööb kell Big Ben’i kellatornil. See annab romaanile struktuuri (kuigi modernistid struktuuri eitavad) ja tuletatab tegelastele meelde, et aeg on füüsiline, kuigi ei pruugi kattuma nende teadvuse ajaga. Время в романе скачет между прошлым и настоящим(иногда и будущим), действие романа построено на часах: каждый час бьет башня Биг Бэна
astmena ahenev kellatorn. Kolmest küljest sammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on nelja väikese külgtorniga tambuur, millel laiub keskkuppel. Hoone kupleid kroonivad saledad nõeltipud annavad hoone siluetile barokse kerguse. Kellatornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rõhutatud vahelaternaga teravatipuline kuppelkiiver
Sellist ehitust polnud ühegi inimese silm varem näinud -- see oli Paabeli torn. Majade korstnad, müüride sakid, katuste nikerdatud viilud, augustiini kloostri tornitipp, NesleT torn, kõik need hiiglasuure obeliskisilueti tipud ja sakid suurendasid aina illusiooni, manades silmade ette fantastilise, vormirikka skulptuuri detaile. Selle viirastuse mõju all kujutles Claude, et ta näeb ilmsi põrgu kellatorni. Tuhanded tuled sellel koledal kellatornil paistsid talle päratu suure põrgutule õhuaukudena. Hääled ja kumin, mis sealt kostsid, tundusid kisana ja korisemisena. Tal hakkas hirm, ta pani kõrvad kinni, et mitte midagi enam kuulda, pööras selja, et mitte midagi enam näha, ja läks suurte sammudega sest õudsest viirastusest eemale. Kuid viirastus oli tas eneses. Kui ta end linna tänavatelt leidis, paistsid poeakende valguses edasi-tagasi liikuvad inimesed tontidena, kes alatasa tema ümber tiirlesid