tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva, siis KOV-l ja tööandjal on alates kolmapäevast kiri olemas. Ja need kolm päeva, (mil jõutakse otsusele, kas lubatakse streik, või mitte) on: kolmapäev, neljapäev, reede. - Kui teadetis/kiri viia isiklikult kohale, siis oleks seda pidanud tegema 24. märtsil ehk kolmapäeval ja seda ka ajavahemikus 09.00-17.00. Kuna tööpäevadeks loetakse argipäevi esmaspäev-reede ja kellaaegadeks 09.00-17.00, siis kiri ja otsus oleks jõudnud õigel ajal õigesse kohta.
Läbi oli viidud loomulik vaatlus. Vaatluse objektiks oli ühiselamu nullkorrus, kust algab trepp kõrgematele korrustele pääsemiseks ning 2 lifti. Vaatluse eesmärgiks oli jälgida ühiselamusse sisenevaid inimesi ning vaadata, kui paljud kasutavad enda korrusele pääsemiseks lifti ning kui paljud otsustavad jala minna. Vaatlus toimus kahel päeval, milleks olid valitud just nädala keskel olevad tööpäevad teisipäev (26.03) ja kolmapäev (27.03). Vaadeldavateks kellaaegadeks olid valitud mõlemal päeval lõunane aeg 14.00 ning õhtune 18.00. Kõik neli vaatlust kestsid 45 minutit. Esimesel vaatlusepäeval, ehk teisipäeval, ajavahemikus 14.00-14.45 sisenes ühiselamusse 25 inimest, neist 16 neidu ning 9 noormeest. 16-nest neiust 12 kasutasid lifti ning ülejäänud 4 otsustasid treppide kasuks. 9-st noormehest aga 7 kasutasid treppe ning 2 läksid liftiga. Järgmisel päeval, samal kellaajal sisenes 17 inimest ning neist 10 olid noormehed ja 7 olid neiud
Kõige rohkem ressursse nõudvam on ühise aja leidmine. Kui kutsuda ainult need, keda vaja, siis ei saa koosolek toimuda, kui keegi puudub. Tuleb leida aeg, mis sobib kõigile osavõtjatele. Pikemate koosolekute puhul tuleks kaaluda osalejate kaasamist vastavalt teemadele. Milleks kulutada inimese väärtuslikku aega 4tunnisel koosolekul osalemisele, kui tema kohalolek on vaja ühe 30minutilise lõigu otsustamisel? Täiesti normaalne on planeerida koosolekul osalejad sellisteks kellaaegadeks, kui neid tõepoolest vajatakse. Tähtsamatel ja pikematel koosolekutel on seetõttu kahte tüüpi päevakorrapunktid: · järjekorrateemad, millises järjekorras teemasid arutatakse; · ajaspetsiifilised teemad, kus on määratud kindlaks aeg, mis kell seda teemat arutatakse ja kui on pooleli mõni teine teema, siis see jäetakse pooleli ning jätkatakse ajaspetsiifilise teemaga. See võimaldab kutsuda isikut, keda muud punktid ei puuduta.
o irdhing (kehast täiesti vaba, võib olla iseseisev) o siirdhing (liigub ühest kehast teise) 17. oktoober Rahvakalender Talupojakalendrist tänapäeva pärimusrühma kalendrini. Rahvakalender ei ole selgelt piiritletud. Kalender on teatud tüüpi ajamäärmine. Ta peegeldab mismoodi üks ühiskond aega tajub ja tema nähtavaks muudab. Lühimad on päev ja öö ning Eestis kindlasti ka aastaajad. Aeg jaotub kuupäevadeks, kellaaegadeks. Aeg oleks kui mingil distantsil. Aeg liigub minevikust oleviku kaudu tulevikku. Tsükliline aeg tähendab, et mingi periood saab otsa ja algab uus. Tsüklilise aja tunnuseks on aja kvaliteet. Praegu on lineaarne aja käsitlus. Vaid oma mineviku kirjeldamises ilmneb tsükliline ajataju. Päev: keskpäev (päike on lõunas, kõige kõrgemal) - päevade märkimine nr + kuu. Nt. Saksamaal 12. saj - tornikellad linnades 11.-14. saj Aasta: nelipööripäeva
annaabi.ee 
