moodustasid vene kaupmehed 1799.a. Vene-Ameerika kompanii. Venelased hakkasid ehitama kindlusi, koole, koostama geograafilisi kaarte.Kuid Vene Ameerika oli väga kaugel. Vaat kuidas sõideti sinna Petergurist või Moskvast. Kevadel, aprillis-mais, sõideti hobustel ida suunas. Juunis ületati Volga, juulis sõideti üle Uraalide. Augustis jõuti pärale Obi jõe kallastele. Sõideti üle Obi, pärast üle Jenissei ja jõuti Irkutskisse. Irkutskis tuli oodata talve algust, istuda kelkudele ja sõita mööda Leena jõge Jakutskini. Jakutskisse jõuti jaanuaris ja jäädi seal kevadet ootama, sesttalviti oli Siberis võimatu rännata. Samuti ei saanud kevadel sõita, sest jõed tulid üle kallaste. Ja alles juunikuus sõideti põhjapõtradega egasi. Augustis jõuti Ohotskisse, linna Ohhoota mere ääres. Siit algas edasi merereis. Asuti laevadele, ületati Ohhoota meri ja jõuti Kamtsatkale. Kamtsatkal elati kuni suveni. Aga suvel sõideti laeval üle Beringi mere Ameerikasse.
Kirjeldas eskimote seksuaalkultuuri tal oli vaja sõita ühest külast teise, üks kohalik pakkus oma noorema naise talle kaasa, naine ei taha minna, kuid teda sunnitakse. Kui olid külast välja saanud, siis naine ei karjunud enam, reis oli hea kui tagasi tuldi poleks midagi nagu olnud, naine läks oma koju. Teine juhtum, et taanlased pakkusid, et eskimote naised võivad tulla nende kelkudele, kuid eskimote jaoks oli see kui seksuaalvahekorda astumise ettepanek. On ka reeglid, mille puhul suguühe keelatud: 1) kuupuhastus 2) raseduse lõppfaas 3) teatud periood sünnitusejärel, näiteks dauidel 5 aastat. Mõte on selles, et naine ei jääks uuesti rasedaks, saaks last kasvatada, kuid naised ei taha seda järgida. 4) suguühtest peaks hoiduma lähedase surma ja matuste vahel 5) samuti enne jahilkäiku/kalapüüki Mida peetakse homoseksualismiks: mees sööb kastreerimata sea liha
Lao üldpindala e. brutopindala saame kui lisada teede ja peatuste ning pöörangute ja seadmete alla minevate alade pindalad (keskmiselt 20...25 %). 19. Laos pealelaadimiseks kasutatavad seadeldised ja masinad. Nendeks töödeks on aegade jooksul kasutatud väga mitmesuguseid viise, seadeldisi ja masinaid. Vanimaks viisiks oli lühimaterjalide käsitsi tõstmine, pikemate korral kaldtugedel veeretamine kas tõukamise või köitega tõmbamisega kelkudele-regedele, vankritele, autodele (vt. joonised 7.4.1 ja 7.4.2). Üheks esimeseks laadimisagregaadiks võiks pidada joonisel 7.4.3 olevat. Põllu- ja metsatraktorite jõudmisel Eestisse 1950. ja 1960. aastatel hakati laadima suurte kimpudena Samaaegselt alustati vintsiga kokkuveotraktorite ümberehitamist kraanadeks, kus kokkuveokilbi asemele paigaldati puidust nool, mida juhiti hüdrauliliselt kilbi
annaabi.ee 
