sageli tehakse, vähendab vahelagede helipidavust ning omavõnkesagedust, mis omakorda tekitab ebamugavustunnet. Uuritud hoonete vahelaed olid kandevõime poolest üldiselt heas korras. Vahel esines kasutusmugavusest tulenevaid probleeme, mis olid seotud läbivajumisega, helipidavusega ja madala omavõnkesagedusega, nn ”klirisevate klaaside” efekt. Kahes elamus olid puitlaed ning keldri betoonsein majavammi poolt kahjustatud. 75 Keldrilae probleemiks võib kujuneda armatuuri või terastalade liiga väike kaitsekiht. Väikse kaitsekihi puhul hakkab armatuur roostetama ning lõpuks avaldab mõju vahelae kandevõimele. Kütmata keldrite puhul on paremal esitatud vahelae soojusjuhtuvus liiga suur: vahelagi vajab täiendavat soojustamist. Puitkorterelamute algsed vahelaed ei taga üldiselt tänapäevaseid nõudeid helipidavusele (EVS 842), vt. täpsemalt peatükk 6 Piirdetarindite helipidavus lk. 131. Probleem on eriti
Mädandab nii okas kui lehtpuude puitu. Viljaliha valge. Hümenofooril torukeste Kahjustab põrandaid ja keldrite puitosi. asemel lamellid. Eestis harva esineb Seeneväätide abil võib üle minna ühelt lehtpuudel. Tugev valgemädaniku tekitaja. puitobjektilt teisele. Seene edenemine Söödav. Tammenahkis viljakeha puidus on väga kiire, võib läbi minna mitmeaastane, väikesed, tihedalt üksteise betoonist keldrilae. Hoonetes toimuv kõrval, kõvad ja rabedad. Hümenofoor looduslik ventilatsioon ei tapa majavammi ebatasane ja pruunikas. Sageli valkja vaid levitab eoseid. Majavammi tõrjet tuleb kirmega kaetud. Põhjustab segatüüpi alustada siis kui kõik tema kolded on mädanikku. Nakatub klassikaliselt, puit avastatud ja likvideeritud. 90% on värvub punakaks või pruuniks. Esineb maksimaalne niiskussisaldus, mida vamm puutüve keskosas
on saavutatav magistraaltorude korrektsel isoleerimisel ruumides, kus on niigi liiga soe või ta ei vaja üldse mingit kütet. Korralikku isolatsiooni nõutakse näiteks soojussõlmedes, keldrites ja kütmata ruumides kulgevatel torustikel. Vanade lagunenud konstruktsiooniga isolatsiooni asendamisel keldritorustikel säästame 2 3 kWh/m3 kohta aastas. Tulemus avaldub ilmekalt ka alumise korruse ruumide sisetemperatuuri alanemises, mis omakorda eeldab samaaegselt keldrilae soojuspidavuse parandamist. ... RINGLUSPUMBA AEGRELEE RAKENDAMISEL saame paremini reguleerida küttesüsteemi soojusväljastust ööpäevase muutuva graafiku kohaselt. Sõltuvalt süsteemi eelnevast seisundist on saavutatav efekt kuni 10% üldisest küttekoormisest. Taimer koos küttekehade termostaat- ventiilidega tõstab tulemuse 20 30%-ni. ... SOOJUSVEESÜSTEEMIS sõltub kasutatavate seadmete efektiivsusest. Näiteks termostaatsete segistikraanide kasutamisel säästame
annaabi.ee 
