Teede rajamisega ja ka pinnase teisaldamisega on tekitatud olukordi, kus hoone vundamendis 7 olevad avad on maetud kinni ning tuulutus, mis aastakümneid oli toimunud katkes. Selle tulemusena muutub põrandate niiskusreziim ja selle tulemusena hakkavad arenema majaseened. Maapinna tõstmisega hoone ümbruses kaasneb ka hoone vundamentide ning seinte niiskumine. Samuti on oht süvendisse jäänud avade (uste, keldriakende jms.) kaudu pinnavee valgumiseks konstruktsioonidesse. Üleujutused ja tormikahjustused Üleujutused, mis on Eesti elanikele lähiminevikust tuttavad, niiskuvad konstruktsioone tugevasti. Pärast veetaseme langemist jääb osa vett konstruktsioonidesse pidama ning tselluloosi sisaldavatel materjalidel algab majaseente idanemine. Kuna majaseened on oma algusfaasis varjatud (põrandate all, seinte sees jne.) avastatakse kahjustuskolle aasta-paar pärast üleujutust. Siis on kahjustus juba
Maapinna tõstmine hoonete ümbruses Teede rajamisega ja ka pinnase teisaldamisega on tekitatud olukordi, kus hoone vundamendis olevad avad on maetud kinni ning tuulutus, mis aastakümneid oli toimunud katkes. Selle tulemusena muutub põrandate niiskusreziim ja selle tulemusena hakkavad arenema majaseened. Maapinna tõstmisega hoone ümbruses kaasneb ka hoone vundamentide ning seinte niiskumine. Samuti on oht süvendisse jäänud avade (uste, keldriakende jms.) kaudu pinnavee valgumiseks konstruktsioonidesse. Üleujutused ja tormikahjustused Üleujutused, mis on Eesti elanikele lähiminevikust tuttavad, niiskuvad konstruktsioone tugevasti. Pärast veetaseme langemist jääb osa vett konstruktsioonidesse pidama ning tselluloosi sisaldavatel materjalidel algab majaseente idanemine. Kuna majaseened on oma algusfaasis varjatud (põrandate all, seinte sees jne.) avastatakse kahjustuskolle aasta-paar pärast üleujutust. Siis on
(näiteks vastuvõtukaevu)); korraldamata (vesi juhitakse katuse pinnalt vaba langemisega vahetult üle räästa äästa maapinnale või sillutisele). Üle 15 m kõrguste hoonete puhul ei ole välise veeäravoolu kasutamine soovitav. 13 Välimine vee äravool Katuselt langev vesi ei tohi voolata: seinale, katusekonstruktsiooni, rõdudele, keldriakende ees olevatesse süvenditesse, sissepää sissepääsude sude ette, treppidele. Vihmavee rennidega räästa puhul peab räästas üleulatus seina pinnast olema >0.4m. 14 7 Sadevee äravool: süliti Sisemise kaldega katuselt on sadevett võimalik ära juhtida ka süliti abil.
maapinnale sillutisele või vastuvõtutarindisse 30 Korraldamata (vesi juhitakse katuse pinnalt vaba langemisega vahetult üle räästa maapinnale või sillutisele.) Kõrgema kui 15m hoonete puhul ei ole väline veeäravool soovitatav, sest torud lähevad liiga pikaks. Katuselt langev vesi ei tohi voolata Seinale Katusekonstruktsiooni Rõdule Keldriakende ees olevatesse süvenditesse Sissepääsude ette Treppidele Vihmavee rennidega räästa puhul peab räästa üleulatus seina pinnast olema >0,4 m Vihmavee torude ja püst- või ripprennide abil juhitakse sadevesi otse sadevee kaevu, või majast eemale oleva kaldega maapinnale või sillutisele. Rennide ja torude ristlõige ja kalle peab tagama vihmavee arvutusliku koguse ärajuhtimise, ilma et see voolaks üle renni ääre: toru ristlõige 1,5 cm2 katusepinna ühe
keskmisest kogusoojusjuhtivusest, vaid sellest, et saaks minimeeritud külmasillad ja et seina sisepind oleks ühtlaselt soe, oleks välditud hallituse ja niiskuskahjustuste teke. Lisasoojustamata keldrisein ei ole soojuslikult mugav ega niiskustehniliselt turvaline (eriti suure niiskuskoormuse korral). 10 cm paksune lisasoojustus tõstab välispiirde pinnatemperatuuri ja likvideerib kriitilised külmasillad, vt. Tabel 3.8. Lisasoojustada tuleb väljastpoolt ka keldriakende paled, min. 50 mm paksuselt. 104 Tabel 3.8 Keldriseina temperatuurivälja arvutuste kokkuvõte. Sõlm Keldriseina Madalaim Madalaim kaalutud keskmine pinnatemperatuur ja pinnatemperatuur ja kogusoojusjuhtivus temperatuuriindeks fRsi temperatuuriindeks fRsi
annaabi.ee 
