lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud kirikuga. Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Järelikult oli keksajal paljude tülide põhjuseks kirik ja sellega seotud sündmused. Haridus ja teadus keskajal. Keskaegsete inimeste jaoks oli kõige tähtsam maailmas jumal. Loodus peeti oluliseks vaid kui jumala loomingut. Tähtsamad teadmised jumalast saadi piiblist.Keskasene haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Järelikult keskajal oli olemas piibel ja inimesi juhtis elus piibel ning jumal.
ülestõusu ajal oli see, et 4 Eesti kuningat ei langetanud enda otsused targalt ning Turu foogti mitte aitamine, kui eestlased juba lüüa said. Rahvaarv Eestis keskajal kasvas 100-150 tuhat, millest sakslasi oli 10 protsenti ja mitte sakslasi 90 protsenti. Eestlastele ei toonud keskaeg palju head, kuid Eesti ise arenes ja küllaltki häasti arenes keskajal. Eestis hakkasid tekkima uued, võimamad ja vastupidavamad linnused, kui enne keskaega ehitati linnusi puidust siis keksajal hakkati Eestis neid ehitama paekivist ja telliskivist. Paekivist ehitati peamiselt Põhja-Eestis, sest seal oli see kergemini kättesaadavam ja Lõuna-Eestis ehitati linnuseid peamiselt telliskivist. Linnuse tüüpe oli keskajal Eestis kolm. Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus
Kodu oli naise riik. Hea abielunaine hoolitses majapidamise eest ja viibis kodus. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige ,,rahu sõlmimist". Abielu oli side nii üksikisikute kui ka perekondade vahel. Suguvõsa pidi koos hoidma naine. Ta pidi kindlustama abikaasade üksmeelsuse ning hoolitsema suhte eest abikaasa perekonnaga. Konfliktide ära hoidmine kodus ja väljaspool kodu oli naise töö. Abielu peeti keksajal väga tähtsaks. Abielu ei tohtinud lahutada, kuid pärast abikaasa surma võis uuesti abielluda. 12. sajandil sai abielust sakrament, ning ka emadus tõsteti au sisse. Kuni 12. Sajandini sõlmiti abielusid ühevanuste vahel, aga pärast seda oli naine tavaliselt mehest märksa noorem. Rahva rikkamate kihtide ja kõrgklassi hulgas oli abielu peamiseks ülesandeks liitude kinnitamine ja vara edasi andmine. Mehel oli täielik võim naise omandi üle, ning naise õigusi
annaabi.ee 
