Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, so aastat 1517. Sageli on ajalookirjanduses peetud keskaja lõpuks aastat 1453 siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida-Rooma) keisririik lakkas olemast. Inglismaal peetakse keskaja lõpuks aastat 1485, kui lõppes Rooside sõda (Bosworthi lahing). Eesti ajaloos algas keskaeg aastal 1227, siis lõppes meie muistne vabadusvõitlus. Keksaja lõpuks peetakse Eesti ajaloos Liivi sõja algust 1558. Just Liivi sõda tegi lõpu Eesti keksaegsele poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi 1. varane keskaeg 476-1000; 2. kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3. hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Rahvasterändamise aeg Rahvasterändamiseks nimetatakse germaanlaste (germaani hõimude) liikumist oma algkodust Rooma impeeriumi aladele.
Aastas korra käisid külavanemad suurel koosolekul. Pilet nr.10 1.Mõis ja talu varauusajal 17. ja 18. sajandil oli Eesti alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli rüütlimõisasid ehk eramõisasid. Kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. Teise suuurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Riik rentis neid välja. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid , mis andsid elatist kirikuõpetajatele. Mõisade majandamisel muutus tähtsaks juba keksaja lõpul alguse saanud teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus . 2. Linnuse tüübid muinaseestlastel. Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, aga nende kasutusiga polnud pikk. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8. sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitsud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Lõuna-
toetuse. * II ristisõda 1147 1149 XI peatükk Euroopa euroopastumine Pühakud ja nimed * pühakud ja nimed on omavahel tihedalt seotud. Vanemad või teised, kes lapsele nime valisid, eelistasid nende pühakute nimesid, kes neile eriti korda läksid. * varakeskajal kandil enamiku Euroopa piirkondade nimerepertuaar tugevat kohalikku pitserit. Kui antakse ette mitu eesnime, on lihtne otsustada, millise piirkonna või etnilise grupi liikmetega on tegemist. * varase keksaja kohaliku nimerepertuaari asemel tuli 13. saj üha standardsemaks muutuv nimedesüsteem, milles universaalsete pühakute nimede osakaal aina kasvas. Mündid ja ürikud * mündid ei olnud pelgalt hõbedatükid, vaid need olid või vähemalt pidid olema universaalsed vahetussekvivalendid, mille määratud kindlat väärtust tõendasid võimumehed. -_ müntimine levis kiirest üle Euroopa- * ürik oli vahendiks, mis kõigepealt fikseeris ja seejärel ja tõepoolest teostas varade või võimu