38.Vene kultuur 16.saj:Terrorireziim oli kahjustanud vene kultuurilist arengut. Vene tsaar keeldus Rooma pakkumisest et need tooks enda noori euroopasse vene keelt õppima ja saaks vastu eutoopa kultuuri, tsaar põlgas euroopa tavasid. Rajati 1584.a P-Dvinaale merest 80km kaugusele linn Arhangelski, kuhu tulid kaubalaevad inglismaalt ja madalmaadest. Ajalookirjutus- 15-16.saj koostati mitu kroonikat, kus kirjutati et Ivan IV esivanemad on Rooma keisti Augustuse ja Kiievi vürstiomad Bütsantsi keisritest. Arendati teooriat et Venemaa on kolmas ja viimane Rooma (bütsantsi ja rooma kõrval) Pol teosed- kirjad ja pamfletid, mis on seotud Ivan IV ja Andrei Kurbski vaheliste väitlustega. Ta oli hea väejuht ja sai poolalt lüüa, tsaar vihkas teda pärast seda. Kurbski täiendas oma haridust poolas ja leedus, ning sõimas tsaari julmuse ja sallimatuse poolest, vastu süüdistas tsaar aga reeturluses ja deserteerimises. Suund reformatsioonile
fa-fa-fa) Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest polüfooniatehnikas. Teine populaarne lauluvorm oli caccia 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. Pilet nr. 21- Barokk Uusaja algust iseloomustab absolutlistlik monarhia- valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisti võim oli piiramatu, kuigi too võis oma otsustes ja tegevuses võtta kuulda õukondlaste ning soosikute nõu. Absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim. Absolutismi seostatakse põhiliselt 16.-17. Saj Lääne-Euroopaga, kus absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides läks võim kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem peale Rooma riigi langust. Absolutismi teooria tekkis varauusajal, kui moodustusid esimesed rahvusriigid ja senine
eeldab kõva palvetamist ja paastumist. Kuna tema läheneb talurahva muredele teistmoodi, tekib vastuolu teiste ühiskonnakihtidega nii vennastekogude kui luteri kirikuga. Kui ümberasumisliikumine jõuab ka Põhja-Eestisse, on prohvet Maltsvetil eitav seisukoht, astus energiliselt selle vastu. Millegipärast teeb ta samas ka pöörde ja hakkab rääkima sellest, et tema kui prohvet viib oma karja tõotatud maale, Krimmi. See kõik toimub keisti loa alusel, 1861 (?) minnaksegi Krimmi. Kui sinna kohale jõutakse, avastatakse, et olud ei ole üldse roosilised, tingimused igati rasked. Talupojad pettuvad. Krimmis olevad talupojad jätavad ta maha. Probleemiks on see, et talupojad on end suurtesse majanduslikesse raskustesse seadnud. Maltsvetil oli siiski toetajaid need, kes jäid Eestimaale. Infot Krimmi kohta neil ei ole, jätkatakse ettevalmistusi väljarändamiseks. 1861. aastal on arvukalt talupoegi oma vara maha müünud. 1861