Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõltub nendest sammudest, mis rüütelkond talurahva kaitseks astub. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste
4. Pühakute kultuste eitamine 5. Tsölibaadi (vallalisena elamine preestritel) kõrvaleeitamine 6. Kloostrite ja mungaordude kaotamine 7. Kiriku varade võõrandamine 8. Paavsti ülimuslikkuse kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatuks sai Piibel, sest selle kaudu kõneles inimene Kristusega Aastal 1520 pani katolikukirik luterkiriku vande alla. 1521 kuulutas keister Karl V lindpriiks see tähendab, et seaduste kaitse alt vabastatud. Sellega seoses muutus reformatsioon poliitiliseks. Kuna Saksamaal oli feodaalne killustatus ja selle tõttu hakkasid paljud vürtsid keisrile vastu ja Lutherit toetama. Üks suur Luteri toetaja oli Saksi kuurvürst Friedrich Tark. Tema pakkus talle kaitset Wartburgi lossis. 1522 tõlkis Luter seal lossis Uue Testamendi kreeka keelse algteksti järgi saksa keelde. 1534 oli terve Piibel tõlgitud.
puutumatud, kiriku lahutamine riigiks Konkordaat paavst Pius VII-ga. 1801 16.juuli sõlmis Pius VII Prantsusmaa Esimese konsuli Napoleon Bonaparte’iga konkoraadi, millega asendati Leo X ajal sõlmitud konkoraat. 6.aprillil 1802 sätestas nap.konkoraadile piirangud, mis võimaldas riigivõimul sekkuda kirkuasjadesse. Napoleon keisriks 1804. 18.mai 1804 kuni 11.aprill 1814 oli ta Prantsusmaa esimese keisririigi Prantsusmaa keister. Prantsuse senat otsustas anda Napoleon Bonapratele keisritiirli, otsuse ratifitseeris samal päeval rahavhääletus. Nap.kroonimine toimus 2.detsembri. Kroonimstseremooni pidi läbi viima paavst Pius VII, kuid Nap keeldus Rooma minemast ja kutsus paavsti pariisi. Kui tseremoonial paavast asus talle krooni pähe panema, haaras Nap selle tal käest ja pani ise endale pähe ja ka oma abikaasale. Koalitsioonisõjad. Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.saj algul.
annaabi.ee 
