keele omandas, nii et kui ta läheb hiljem paluma keisri ema, kes on Eestist läbisõidul ja peatub Tormas, imestab too, öeldes: ,,Saksamaal leidub muidugi kõrgesti haritud inimesi, kes on talupojaseisusest pärit. Aga ikkagi on neid harva. Ja isegi Venemaal olen ma säherdusi näinud. Üksikuid. Aga et ka eestlasi on, kes saksa ja prantsuse keelt räägivad ja vaat et aadlisse välja on jõudnud see on mulle täielik uudis." Niisiis saab teose sõlmitus alguse sellest, et Timo kirjutab keisrivastase kirja, sest keiser ise on käskinud tal alati tõtt rääkida. Selles kirjas on öeldud järgmiselt: · Mis on meie sõjaväes vastumeelset, see on keisri süü. Sest tal on õnnetu illusioon ennast sõjameheks arvata. Mis tegi keiser 1812.aastal?- Ta rikkus kõik ära. Ja kui kõik lõplikult rikutud, lahkus ta nii kiiresti, kui sai. · Keisri esimene põhimõte on anduda oma tujudele ja kirgedele. Ta ei tunnista mingit kohustust oma rahva vastu
keele omandas, nii et kui ta läheb hiljem paluma keisri ema, kes on Eestist läbisõidul ja peatub Tormas, imestab too, öeldes: ,,Saksamaal leidub muidugi kõrgesti haritud inimesi, kes on talupojaseisusest pärit. Aga ikkagi on neid harva. Ja isegi Venemaal olen ma säherdusi näinud. Üksikuid. Aga et ka eestlasi on, kes saksa ja prantsuse keelt räägivad ja vaat et aadlisse välja on jõudnud see on mulle täielik uudis." Niisiis saab teose sõlmitus alguse sellest, et Timo kirjutab keisrivastase kirja, sest keiser ise on käskinud tal alati tõtt rääkida. Selles kirjas on öeldud järgmiselt: Mis on meie sõjaväes vastumeelset, see on keisri süü. Sest tal on õnnetu illusioon ennast sõjameheks arvata. Mis tegi keiser 1812.aastal?- Ta rikkus kõik ära. Ja kui kõik lõplikult rikutud, lahkus ta nii kiiresti, kui sai. Keisri esimene põhimõte on anduda oma tujudele ja kirgedele. Ta ei tunnista mingit kohustust oma rahva vastu
kokku indiaanlastega. Chateaubriandile on iseloomulik looduse kujutamine ja indiaanlastest rääkimine. Tal on veel üks lugu, mis räägib Hispaaniast ja mauridest (araablased, kes vallutasid Hispaania). Seal tekib samuti armastuse skeem, kus üks maur ehk islamiusuline armub kaunisse kristlasneiusse ja vastastikku armastatakse, austatakse, kuid nende õnnele saab ületamatuks takistuseks usk. Napoleon pagendas ta Pariisist välja, sest ta oli avaldanud ajalehes keisrivastase artikli. Kuigi Napoleon otsis hiljem lepitust, aga Chateaubriand ei olnud nõus kõnet tagasi võtma. Hiljem tegeles ta publitsistikaga, aga siis hakkas uuesti välja andma oma varasemaid teoseid. Ta pidas loodust tõeliseks templiks ja ühiskonnakorda inimkonna kõikide hädade põhjuseks. Ta sai mõjutusi saksa ning inglise romantikutelt. Paljud tema tegelased kannatavad elutüdimuse all, on uhked ja õnnetud. Ainult usk võib neile hetkeks rahu pakkuda
annaabi.ee 
