aasta Veebruarirevolutsioonini. Kostis hoiatavaid hääli, et eestlased ei segaks end poliitikasse ja oleksid ülimal määral riigitruud. Usk eesti rahvasse ja tema elujõusse oli väike, möödunud sajandi lõpust on teada terve rida nimekategi meeste kurtmisi, mis ennustavad eesti rahvale kadu. Uue ajajärgu kuulutajaiks said aga need, kellest seda kõige vähem oodati - noored 1905. aasta eelses õhkkonnas oli ''Taime'' ringkonnas täielikult kadunud keisritruudus, tunnistati omaks ja propageeriti demokraatlikku mõtlemisviisi ja riigi korda. Noorsoo kaudu hakkas demokraatia-mõte levima ikka laialdasemaisse hulkadesse, valmistades pinda Eesti iseseisvusele. Vilmsi näeme neil aastail aktiivse juhtiva tegelasena ''Taimes'' organiseerimas, kõnelemas ja juhatamas, samuti on ta mõnda aega ringi illegaase häälekandja ''Taim'' toimetajaks. ''Taim'' on jätnud kahtlematult rohkesti jälgi kõigile selle ümber koondunud noortele
Taani sõjad näitasid ilmekalt, et Põhjamaade välispoliitilised huvid ja vaenlase kuvandid ei pruukinud ühilduda. Taani peamiseks ohustajaks oli Saksamaa, mis ühines 1871 (enne seda Preisimaa). Norra välisvaenlane nr 1 oli Rootsi (kuni unioonist vabanemiseni 1905). Rootsi pigem kartis Venemaa ohtu (taustal mh Soome kaotus 1809) ja Saksasõbralik konservatiivne eliit (kuningas Gustav V). Islandi ,,vaenlaseks" oli emamaa Taani. Soomlastel paralleelselt kuni 1899. aastani keisritruudus ja soov distantseeruda Venemaast ning seejärel venestusperioodil avalik venevastupanu (1899-1914). I MS aastatel Soomes sooviti Venemaa sõjalist kaotust ja Saksamaa võitu, mis võimaldaks Soomel iseseisvuda. Taani kartis Saksamaad, Norra anglofiile, Rootsi ja Soome venevastased ja rohkem saksasõbralikud. NB! Välispoliitiliste orientatsioonide erinevused ka tänasel päeval (NATO, EU) Põhjamaade välispoliitika
Kõikvõimalikke parteisid sündis kohe palju-palju. Vene erakondlik süsteem ei jõudnudki välja kujuneda, enne tuli I ms. Erakondlikust süsteemist mingi selge pildi andmine on võimatu. Trad-lt võib jagada erakonnad parem-pahempoolsuse skaalal. Parempoolsed, tsentrumi erakonnad ja pahempoolsed. Parempoolsed: terve hulk suhteliselt väikseid parteisid. Kõige tuntum Vene Rahva Liit, eesotsas Vene duumasaadik Vladimir Puriškevitš. Kõiki iseloomustas keisritruudus, suurrahvuslik šovinism ja õigeusukiriku rolli rõhutamine. Sellest tulenevalt nende peamiseks eesmärgiks oli võitlus Vm säilimise eest sellisel kujul nagu see oli. Keisri 17.okt manifestis nähti žesti, asjatut järeleandmist, pigem oleks eelistatud piiramatut isevalitsust jne. Olid sõjakalt meelestatud revol ilmingute vastu, nägid revol liikumise taga ennekõike juute, alustasid Vm-l juudipogrommidega, peksta võis ka intelligente, sotsialiste, üliõpilasi jne
annaabi.ee 
