Tüliõunaks Hispaania konflikt- Bismarck tahtis troonile Wilhelm I poega Leopoldi, Pr.maale oli see aga vastuvõetamatu. Juulis 1870 kuulutas sõja Preisimaale. See oli tõuge Saksamaa uuele rahvuslikule tõusele. Kuna Pr.maa nähti põlistvaenalast siis toetuti Preisimaale, mida nähti kui Saksa vabaduse kaitsjat. Sedani lahing- augusti lõpp/sept algus, 2.sept 1870 ülekaalukas Preisi võit. Nap III langes vangi- sunnitud oma ameti maha panema, Pr.maa jäi keisrita. Saksamaa marssis suurte jõududega Pr.maale. Sept.lõpus asuti Pariisi piirama. Alistus jaanuari lõpus. Saksamaa keisririigi väljakuulutamine – Wilhelm I kroonimine Versailles, konstitutsiooniline kord (keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag). 18.jaan 1871 tseremoonial Versaille’s kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. Võeti vastu Saksamma konstitutsioon. Keisri roll vaid tseremoniaalne- välisesindaja. Võim kantseleri käes
vabariigi ajal ja viisid natsi saksamaani. II MS järgne saksamaa on alles see ,,õige" Saksamaa , eelnevat ei tasu isegi väga meenutada. Parem on ka Saksa-Rooma keisririik. Kõige hilisem trend, mis hakkab vaikselt ilmnema 80ndatel aastatel on arutlus selle ümber, et Saksamaa on ikkagi erilise arenguga maa , palavikus visklev geenius, kellest tuleb aeg-ajalt välja positiivseid impulsse. Weimari Vabariik ( 1919-1933) Keiser põgenes maalt , saksamaa jääb ilma keisrita , kaotab maailmasõja, peab nõustuma raksete rahutingimustega, kuid seda kõike tuleb ka pol legitimiseerida e keisrijärgsed pol jõud otsustavad saksamaa keisririigi aegse pol süsteemi vähemalt välisel moel fundamentaalselt ümber kujundada. 1919 a võetakse vcastu saksa uus PS, millega sakamaa kuulutatakse vabariigiks. Toimunud muudatust võib iseloomustada kui preisimaal olevate jõududega opositsioonis olemist. Preisi kuninga likvideerimiseks ja võimu tühistamiseks
ordumeeste harilik ütlus: ,,Meie oleme teile ise paavstiks, ja kui ka paavst teie keskel elaks, ta peaks, tahes või tahtmata, meile jätma, mis meie oma; ja paavst võiks teist liiga kaugel olla." Oma vägivalda näidates hüüavad nad siis: ,,Kus on nüüd teie paavst?!" (U. B. 585). Ehk nad ütlevad, kui nad siis kedagi surmavad: ,,Paavst saab sind aitama" (U. B. 616, a. 1305 14. IX). Harju rüütel Dietrich Vietinghof tõendas, et Liivimaa on ilma paavstita ja keisrita vallatud ja et nendest siin maal vähe räägitakse (U. B. V, 2709). Kirjades paavstile (või kuningale), kus ennast kaitsta tuli või oma soovide teostust paluti, püüti üldiselt aga näidata ja tõendada, nagu oleks ristiusu püsimine ning levimine ja vastristitute hea käekäik neile südameasjaks, vastaseid aga just nende asjade vastu eksimises süüdistades, nagu seda maaisandate kaebe- ja seletuskirjad paavstile selgesti näitavad.
annaabi.ee 
