inimene. Suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks teineteisest lahutamatut põhimõistet- yin ja yang, mis tähistavad tumedat ja heledat, niisket ja kuiva, naist ja meest jne. Oma vastandlikkuses täiendavad nad teineteist. Hiinlaste ettekujutusess oli kogu maailm hingestatud ehk animistlik. Hingede austamisega seondus esivanemate kultus. Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse killustatuse perioodi, mil sisesegadused ja maad laastavad sõjad sundisid paljusid õpetlasi ühiskonna- ja moraaliküsimuste üle põhjalikult järele mõtlema. Tol perioodil kujunesid ka kaks Hiina mõttemaailma tähtsamat suunda- taoism ja konfutsianism, millel on eriti suur mõju olnud. Hani Dünastia ajal lisandus neile Indiast budism, kuid konfutsianismist sai keisririigi ametlik ideoloogia. Konfutsianismi rajaja Konfutsius väärtustas vanemate ja laste suhet
Portreede ja nimetahvlite (esivanemate) ees põletati iga päev lõhnaküünlaid ja tähtpäevadel lisandusid keerukamad kombetalitlused. Yin ja Yang: suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks lahutamatut põhimõistet yin ja yang. Tähistavad tumedat ja heledat, ninisket ja kuiva, muutuvat ja püsivat. Vastandlikkuses täiendavad nad teineteist kumbki ei saa teiseta eksisteerida. Tähtsamad õpetused: Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse killustatuse erioodi. Kujunesid 2 hiina tähtsaimat suunda konfutsianism ja taoism. Hani dünastia ajal lisandus budism. Eriti suur mõju on olnud konfutsianismil. Konfutsianism: Rajaja konfutsius, tegutses 6 ja 5 sajandi vahetusel eKr. Püüdis leida võimalusi lõpetada riigis segadused ja peatada moraalilangus. Tema arvates tuli taastada vahepeal hüljatud inimlikkusel põhinevad muistsed tavad. Inimlikkus tähendas konfutsiusele
Portreede ja nimetahvlite (esivanemate) ees põletati iga päev lõhnaküünlaid ja tähtpäevadel lisandusid keerukamad kombetalitlused. Yin ja Yang: suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks lahutamatut põhimõistet yin ja yang. Tähistavad tumedat ja heledat, ninisket ja kuiva, muutuvat ja püsivat. Vastandlikkuses täiendavad nad teineteist kumbki ei saa teiseta eksisteerida. Tähtsamad õpetused: Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse killustatuse erioodi. Kujunesid 2 hiina tähtsaimat suunda konfutsianism ja taoism. Hani dünastia ajal lisandus budism. Eriti suur mõju on olnud konfutsianismil. Konfutsianism: Rajaja konfutsius, tegutses 6 ja 5 sajandi vahetusel eKr. Püüdis leida võimalusi lõpetada riigis segadused ja peatada moraalilangus. Tema arvates tuli taastada vahepeal hüljatud inimlikkusel põhinevad muistsed tavad. Inimlikkus tähendas konfutsiusele eeskätt teistega arvestamist, armastust, lugupidamist,
annaabi.ee 
