Kodumaise tootmise edendamiseks kehtestati kaitsetollid, veelgi rohlem soodustas Prantsuse tööstuse arengut 1806 Suurbritannia vastu välja kuulutatud kontinentaalblokaad, mis paljudele teistele riikidele tekitas suuri probleeme. Varsti hakkas see siiski mõjutama ka Prantsuse majandust. Kokkuvõttes jätkus uue kodanluse tugevnemine, uusrikkad moodustasid suurima osa ühiskonna tippudest. Olulist rolli keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi. Suurema osa sõjaväest moodustasid talupojad, kes olid sinna astunud juba revolutsiooni algusaegadel. Nüüdseks oli isu tööd teha läinud ja nad ei mõelnudki sõjaväest lahkumise peale (ainult lakuks!). Sõjaväelased pidasid end tsivilistidest paremateks. Veel kiiremalt võõrandus ühiskonnast ohvitserkond, kellel oli vaid soov teha karjääri, kirg naudingute järele ja soov sulada uusrikaste seltskonda. Napoleon taastas ka aadlitiitlid ja lõi nende
Keisririigi ajal kaotati igasugused majanduspiirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Välismaise konkurentsi vähendamiseks kehtestati kaitsetollid, veelgi rohkem soodustas prantsuse tööstuse arengut 1806. aastal Suurbritannia vastu kuulutatud kontinentaalblokaad, mis paljudele teistele riikidele põhjustas suuri raskusi. Prantsusmaa sulges end tasapisi võõrale kapitalile, kuid soodustas kodumaise kapitali arengut. Olulist rolli keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi, mille aluseks oli Suure Prantuse revolutsiooni päevil kujunenud revolutsiooniline armee. Neil oli vaja `mõõka`. Selleks oli saanud Napoleon veel vabariigi ajal. Sõjakäikudel edu kogunud mehed ei tahtnud enam koju tagasi pöörduda ja hakata talupojaks, käsi- või manufaktuuritöölisteks. Sõjamehed pidasid end tsivilistidest paremaks, võõrandudes rahvast ja moodustades omalaadse ühiskonnakihi
Võim vabariigis läks 3 konsulile. 1799 lõpul uus konstitutsioon. Vaimulikud määras ametisse riigivõim, kuid kinnitas paavst. Kujunevat isikuvõimu märgib trükivabaduse kaotamine ja tsensuuri kehtestamine. 1802. kuulutati Napoleon Bonaparte eluagseks konsuliks. 1804. sai Napoleon I keisriks. Pidulik kroonimine toimus Pariisis, kuhu tuli ka Rooma paavst lõppes rooma vabariik. Rõhutati rahvuse ühtsust. Olulist rolli keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi. Napoleon I taastas aadlitiitlid. Esimene keisririkk hävis sõdades Euroopa riikide koalitsioonide vastu. 1815. a. Troonile tagasi pöördudes sai Napoleon valitseda ainult 100 päeva ning 18. juunil 1815. purustati Prantsuse armee Waterloo lahingus. (Tubli töö, Liis!)
annaabi.ee 
