1 Rooma keiser Valitses: 30 eKr - 14 pKr Kuulujutt (ta enda naine Livia mürgitas ta). Senati tiitlid Octavianusele: tribuun, konsul, ülempreester ja Augustus- auväärne. Alamkeiser- Julius Caesar Iseloomustus: julge, tark, ei sallinud sõdu. Rahu- ja majandusliku arengu periood Impeeriumi lagunemine Suur rahvasterändamine 451. hunnide sissetung Reini jõe poolt Kasutatud allikad: ,,Keisririigiaegne Rooma’’- Mario Denti http://syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option =com_content&view=article&id=296&Itemid= 5 https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_keisririik Pildid:http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/ bytsants.htm http://wiki.gomaailm.ee/wiki/rooma/ Aitäh kuulamast!
Need olid tavaliselt orjad, kes erilise agarusega ja julmusega teiste orjade suhted püüdsid pälvida peremehe usaldust ning saada vabaks. Rikkad ja aristokraatsed Rooma naised ei tegelnud peaaegu millegagi peale oma majapidamise käsutamise ning vaatasid ka orjade järele. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vana-rooma_nov_karoliinekorol.htm H.Palamets “Vanaaja kultuurist ja olustikust” Kirjastus “Valgus” 1976 Mario Denti “Keisririigiaegne ROOMA” Eesti Ensüklopeediakirjastus 1999 Leigh Grant “Rooma antiiktsivilisatsioon” Koolibri 2006
Ehitatud aastal 122-128. gladiaator - mõõgavõitleja. Circus Maximus - hipodroom, kus toimusid hobuste võidusõidud. amfiteater - koht kus toimusid gladiaatorite võistlused ja vaatajate istmed piirasid ringikujulist või ovaalset areeni. Panteon - kõigi jumalate tempel, antiikaja suurim kuppelehitis. Colosseum - antiikaja suurim amfiteater, kus võitlesid mõõgavõitlejad. akvedukt - monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Pompei - keisririigiaegne Itaalia väikelinn, mis mattus katastroofi ajal vulkaani tuha alla. Konstantinoopol - Constantinus I Suure rajatud uus pealinn Bosporuse väina kaldal asuva Byzanioni. suur rahvasterändamine - germaanlaste retk, millele panid aluse hunnide edasiliikumine. Nad hakkasid hõimude kaupa elama keisririigi territooriumil ning 410. aastal rüüstasid nad tooma linna. aasta 476 pKr - germaani väepealik Odaaker kukutas toonase Lääne-
Selle tulemus oli see, et Rooma kui poliitiline keskus lakkab olemast. Diocletianusega lõppebki varase keisririigi periood. Kirjandus: ,,Rooma ajalugu", Maskin, 1962 lk 291-310; lk 318-375; lk 400-439. Kirjandus: Kleis ,,Antiikkirjanduse ajalugu" lk 176-228; (... ,,Antoloogia") Vergilius, Horatius, Seneca, Petronius, Juvenalis; E. Salumaa ,,Antiikfilosoofia ajalugu I" lk 188-247; ,,Antiikfilosoofia ajalugu II" lk 11-18, 28-78. Rooma keisririigiaegne vaimuelu Rooma keisririigi varane periood oli ka kultuurilise õitsengu periood. See kajastub tolleaegses ideoloogias. Augustuse ajal tekkis uus riigiideoloogia, mis oli seotud Augustusega. Seni oli tavaks olnud jagada ajalugu erinevateks perioodideks (metallide järgi), iga periood kujutati eelmisest halvemana. Augustuse ajal muutus see ideoloogia, tema ajal öeldi jälle et on kuldajastu. Kuldajastu taassünd