riigiametnikud e magistraadid ja vanematenõukogu-senat,riiki juhtisid targad ja avalikusele tuntud inimesed. Vallutussõdadega sai roomast kogu vahemere ümbrust hõlmav suurriik,pidevad sõjad ja võimu hoidmine vallutatul aladel vajas alalist sõjaväge,seetõttu koosnes nüüd rooma sõjavägi elukutselistest sõjaväelastest.riigis puhkesid kodusõjad,senat kaotas oma autoriteedi,oli vaja kes sõja lõpetaks,sellesk oli aucustus,kes võitis oma vastased kehtestas riigis ainuvõimu,algas keisriigi ajajärk. Armee koosnes nüüd elukutselistest palgaväelastest,kuid ülesehitus,relvastus ja võitlustaktika sama. Alates puunia sõjatest oli nende laevastik väga võimas,nad olid oma aja parimad kindlusepiirajad,kasutades katapulte,müürilõhkujajid ja piiramistorne. Iga leegion kontrollis kindlat piirilõiku,rajati kindald piirkindlustused,sõtta värvati ka provintitest elanike,leegion raskerelvastusega jalamees. Rooma õigus,roomariik toimis seaduslikul
ks. 28 juulil 1918. aastal sõlmis Saksamaa Versailles'i rahuleingu mille ta 1935. aastal ühepoolselt tühistas. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, ning asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid talle siiamani keelatud tegevus. 18. 1919. kogunesid I MS võitnud riigide esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Konverentsil ei olnud esindatud sõja kaotanud Euroopa keisriigi ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Saksamaa pidi nõustuma rahulepinguga, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamist. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjurtamist ja saksa pidi kannatama näljahädade pärast. Saksamaa arvates olid mõned Versailles' rahulepingu tingimused väga karmid. Kõigele lisaks tundus äärmiselt ebaõiglasena ka see, et kogu vastutus I
iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Isokrates Isokrates Ateenast oli sofistide Protagorase ja Gorgiase õpilane. Poliitiliselt vaadetelt oli ta Demosthenese vastane, kuna esindas Makedooia-meelsete parteid. Ta kõne ,,Panegyrikos" järgi kujunes pangeüürikast Kreekas üldmõiste, mis tähendas tervituskõnet pidulikel kokkutulekutel. Et need kõned olid oma laadilt ülistuskõned, hakati Rooma keisriigi ajal panegüürikaks nimetama kõiki kiidukõnesid. 4.saj lõpul eKr tekkis kreeka filosoofias suund, mida nim skeptitsismiks. Skeptikute koolkonna algatas Pyrrhon, kes pani oma filosoofiale aluse ajal, mis ta teenis Aleksander Suure vägedes ning käis Indias. Seal märkas ta, et inimeste veendumused on erinevad ning ei saa kuidagi öelda, et ühel rahval oleksid need õigemad kui teistel. Vastukaaluks kõigele,
juhtimine koondus valitseja(keisri) kätte. Realistlikult tuli siiski peamine toetus keisri võimu ja autorideedile sõjaväelt, kellele tuli palk riigikassast. Leegionärid andsid ka keisrile iga aasta truudusevande ehk Sacramentumi Gaius Julius Caesar Augustus Riiklik korraldus keisririigi ajal Keisril oli mitu ametit, millest ükski eraldi täielikku võimu ei andnud, kuid koos tegid temast riigi tegeliku juhi. Senatist sai keisriigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse kuulumine ja magistraadiks saamine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagades mõjukuse ja au. Nii senaatorite arv kui ka kogu kodanikkond hakkas keisririigi ajal üha enam kasvama. Varem koosnes senatiaristokraatia Rooma nobiliteediperekondadest, nüüd hakkasid keisrid senaatoriteks tõstma esmalt Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraatia esindajaid.