Referaat Bütsantsi ja Vanavene kunst Koostaja: Kaia Kersti Kroh Klass: 11e Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus
Konsulid (2)- kõrgemad magistraadid, kõrgeim võim riigis Preetorid(8)- võisid konsulit asendada, korraldasid õigusmõistmist, juhtida sõjaväge Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine Diktaator- määrati ametisse riigi ohu korral, pooleks aastaks, pidi oma tegudest aru andma Rahvatribuunid (10)- kaitsesid lihtrahva huve Senat- valitsev riiginõukogu, 300 liiget, hiljem 600. -Vabariigist keiserriigiks Väepealike osakaal oli suur, senat ei suutnud neid enam ohjeldada, puhkesid kodusõjad. Oli vaja kedagi kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastada. 30 eKr võitis Octavianus ustavate vägede toel oma vastased ja kehtestas riigis ainuvõimu. Võttis endale nime Augustus -Riiklik korraldus keiserriigi ajal Augustuse tõus ei tähendanud ametlikult vabariigi lõppu: senati istungid jätkusid, magistraadid. Tegelik juhtimine koondus aga keisri kätte. Keiser käsutas Rooma vägesid,
Pärimuse järgi elas Johannes kõrge vanuseni. Johannes oli ainus apostel, kes suri loomulikul viisil. Arvatakse, et surma lähedust tundes lahkus 105-aastana Johannes kodust, kaasas seitse lähemat õpilast. Johannes heitnud hauda ja õpilased katnud ta mullaga. Kui Efesose kristlased sellest kuulsid, avasid nad haua. Haud oli tühi. Hiljem ühel maikuu päeval olevat kerkinud haua kohale tervendava mõjujõuga tolmupilv. BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks keiserriigiks: Lääne Roomaks ja Ida Roomaks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinopoli kreekakeelse nime järgi kutsuma Bütsantsiks (oli Rooma riigist kõige arenenum ala; muutus kreeka traditsioonide säilitajaks ja eestvedajaks; oli ainus osa Rooma impeeriumist, mis jäi puutumatuks barbarite vallutusretkedest). 33 Oma 1000 aastase ajaloo jooksul elas Bütsantsi kultuur üle tõuse ja mõõnasid. Kunsti õitseaeg oli 6. saj
annaabi.ee 
