h tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega teisega. 3. Mida tähendab Say väide: "Pakkumine tekitab omaenda nõudluse." 25 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz John Maynard Keynesi Keinsialism ideede pooldajad! 1. Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad. 2 Majandus 2. M j d on oma olemuselt l lt põhiliselt õhili lt ebastabiilne. b t biil 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. Keynes peab oluliseks: I Raha rolli I. · ebameeldivused majanduses sunnivad
huvides ära. 3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. Esindajaks on ka nn. Austria koolkond- soovitavad loobuda matemaatilistest mudelitest, mis võimaldavad arvestada olulisi faktoreid, mis nende arvates eeldatavasti majandust ei mõjuta. Lähtuda tuleks ratsionaalsusest ja loogikast (nn. ,,talupojamõistusest"). Peavad oluliseks hinnamehhanismi. Keinsialism - John Maynard Keynesi ideede pooldajad 1.Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad. 2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. Keynes'i arvates võib majanduslanguse tekkimist selgitada: Raha ja tööjõuturu abil Neokeinslikud majandusteadlased: 1. Majandussüsteemidel on kalduvus ebastabiilsusele. 2. Valitsuse sekkumine on sageli vajalik. 3. Majandussüsteemi isekorrigeerumine on majanduslike languste puhul võimalik 4
Enne II Ms selline mõtteviis domineeris. Kaupmehed olid ju selle vastu. Rahvusvahelise kaubanduse eestvedajad on mereriigid, USA jne kes on sellest huvitatud olnud hilisemalt. USA president Roosevelt saab majanduskriisi harjal kuulsaks ,,new deal". Idee seisnes järgmises: riik võttis rohkem majandust enda kontrolli alla; majandusvabadus ei pea olema absoluutne, riigi käsi peab suunama ja ohjama. Selle taga oli majandusteadlane John Maynard Keynes keinsialism on kõrvalekalle puhta kapitlismi õpetusest, kõrvalekalle A. Smithist ,,turg reguleerib" mõttest. Temale vastandus Milton Friedman puhta kapitalismi looja. Ka Eesti lähtus friedmanismist. Bretton Woods'is lepitakse kokku organisatsioonide moodustamises: IMF, Maailmapank ja WTO on Bretton Woodsi institutsioonid. Nad on rohkem demokraatia kesksed, kuid raha otsustamine ei ole pigem demokraatlik. IMF kontrollib maailmarahandust, tal on hoiatav funktsioon