võrdusmärgi nende olukord oli sama (allasurutud, enamasti harimata ja meestest sõltuvad). Üllatusega avastasin, et ei suuda leida ajalooallikaid, mis räägiks, mida naised sel ajal väärtustasid, tundsid või mõtlesid, võin ainult oletada. Lydia Koidula ilmselt polegi püüdnud kõrvutada end nende tegelastega. Pigem oli tema näidendite eesmärgiks avada naiste silmad ühiskonnas toimuva suhtes, tuues pereema näol neile hoiatava näite, mis juhtub, kui minna mehele kehvikule, kelle valisid välja vanemad. Samas julgustas Koidula positiivsete lahenduste kaudu neide, et tuleb võidelda oma südameõiguste eest, nagu tegid näidendites tütred ja said seeläbi õnnelikuks. 21 3. NAINE PRAEGU, 21. SAJANDIL Tänaseks on naine oma õigused kätte suutnud võidelda ja teda ei võeta enam kui valjuhääldisse karjuvat sipelgat. Tal on oma hääl, mis ühiskonnas loeb samavõrd kui meeste oma
teistele eeskujuks kui teiste matkijaiks. Seda korda nimetatakse demokraatiaks, sest see põhineb mitte vähemusel, vaid rahva enamusel. Era-asjus kasutavad meie seaduste põhjal kõik võrdseid õigusi; mis puutub aga poliitilisse tähtsusse, siis kasutab meil riigi elus igaüks seda teistest enam mitte seetõttu, et teda toetab mõni partei, vaid olenevalt ta tublidusest, mis on andnud talle hea kuulsuse mõnel alal; samuti pole kehvikule ta tegevuses madal seisus takistuseks, kui ta suudab riigile osutada mingi teene. Me elame riigis vaba poliitilist elu ega kahtlusta üksteist igapäevase elu vastastikustes suhetes; me ei ärritu, kui keegi teeb midagi oma lõbuks, ega avalda seejuures oma meelehärmi, mis, olgugi kahjutu, siiski teist riivab. Eraelus vabad igasugusest sunnist, me ei riku ühiskondlikes suhetes seadusi peamiselt aukartusest nende ees ja alistume isikuile, kes antud ajal võimuga varustatud;
teiste matkijaiks. Seda korda nimetatakse demokraatiaks, sest see põhineb mitte vähemusel, vaid rahva enamusel. Eraasjus kasutavad meie seaduste põhjal kõik võrdseid õigusi; mis puutub aga poliitilisse tähtsusesse, siis kasutab meie riigi elus igaüks seda teistest enam mitte seetõttu, et teda toetab mõni partei, vaid olenevalt ta tublidusest, mis on andnud talle hea kuulsuse mõnel alal; samuti pole kehvikule ta tegevuses madal seisus takistuseks, kui ta aga suudab osutada riigile mingi teene. Me kasutame rikkust pigemini vahendina tegevuseks sobival ajal kui sõnades uhkeldamiseks, ja oma vaesust tunnistada pole meil kellelegi häbiks; palju häbistavam aga sellest mitte pääseda töö abil. Meie inimesed on võimelised hoolitsema oma koduste asjade