USA president G.Ford (1974-1977) kõneles pagulasorg-dele, et USA ei tunnusta kunagi Leedu,. Lä, ja Eesti inkorporeerimist NSVL-I, Eur. Julgeoleku ja Koostöö nõup. tulemused ei puuduta USA ametlikku mittetunnustamispoliitikat. Fordi sõnu kinnitas erinevate resolutsioonidega ka USA kongress. Pärast lõppakti allakirjutamist ühinesid selle klausliga ka SBr., SLV ja Prants. Balti pagulased hindasid Helsingi konver. tulemusi kehvadeks, sest loodeti lääneriikide poolt Balti küsimuse resoluutsemat tõstatamist. Kui 1970 lõpul ida-lääne suhted taas halvenesid sai lääs Balti küsimust Moskvale taas ette heita.. Lääne eriline aktiivsus langes ses suhtes 1983-1985.a. 1983.a. kuulutas USA valitsus 14. juuni Balti vabaduse päevaks. Seejärel virgusid lääneriigidki. 1985.a. võttis Euroopa parlament vastu resolutsiooni Eesti, Läti ja Leedu õiguslikku staatusest. 1987.a. kiitis Euroopa Nõukogu heaks
algusest, ligi 2000 aastat tagasi. Näiteks on ajaloolaste hinnangul üks selline piirkond Saaremaal, Odalätsi-Kuremetsa ümbruses. Tol ajal raiuti siin põldude laiendamiseks mereäärsed metsad. Tugevad rannikutuuled tekitasid ulatusliku deflatsiooni ning tarbemaad mattusid liiva alla. Püsiasustus katkes ning külad jäeti maha. Ligi 1000 aastat tagasi tekitas aleviljelus mitmel pool Põhja-Eestis muldade vaesumise sellise määrani, et need jäid kogu hilisema ajaloo jooksul kehvadeks karjamaadeks. Enne aletamist kasvas samades paikades tammikuid või kuusikuid. Õhukese, kuid viljaka mullaga suhteliselt hõredaid loometsi oli algeliste põllundusvõtetega hõlpsam raadata kui muid. Korduv aletamine ning sellele järgnev loomade karjatamine viis nende alade mullaviljakuse lõpuks nii alla, et neist ei saanud enam kunagi põllumaid. Kuid üldiselt on inimene möödunud sajandite jooksul Eesti maastikke asustanud suhteliselt tasakaalustatult
põhjuses, mis on selle taga. Kui eraldamine tuleneb perekondlikest ebakõladest, on 4 korda tõenäolisem, et lapsed näitavad üles antisotsiaalset käitumist kui siis, mil eraldatus johtub puhkusest või füüsilisest haigusest. Laste eemalolek mõlemast vanemast on tõenäoliselt rohkem laastava mõjuga siis, kui vanemate abielulisi suhteid peetakse kehvadeks, mitte aga õnneliku abielu on puhul. Perekliima Hoolimatutel vanematel on sageli rohkem abielulisi probleeme ning nad tülitsevad ka füüsiliselt. Neil on tavaliselt rohkem lapsi ja nende majapidamine on organiseerimata. Sellises peres on palju stressi. Uue mehe ilmumine majja olgu see siis kasvõi ema meessõber, võib olla alguseks lapse kuritarvitamisele.
annaabi.ee 
