eestimaalastest. Juba see hulk kataks potentsiaalselt kogu tarbimise, kui meenutada seaduspärasust, et 1015 protsenti ühiskonnast tarvitab ära 90 protsenti alkoholist. Need, kelle organism põletab etanooli veeks ja süsihappegaasiks tööstuslikeks mastaapides, on kogukondlikus korras organiseerinud varustusahela sedavõrd ratsionaalselt, et kohalik maksumärk viinapudelil pikaks ajaks unustada, ükskõik kui kaugel lõpptarbija Läti piirist asub. Emotsionaalselt kehutab paljusid Lätist alkoholi ostma protest siinsete regulatsioonide vastu, ja lõpuks: kes tuvastab, millist päritolu vedelik täidab meie baarilettidel välja pandud legaalseid pudeleid, kuhu vilunud kõrtsipidajad on ajast aega parema puudumisel ka vett sisse seganud? Oleks naiivne arvata, et lõunapiirilt tulev odav alkohol ei leia läbiproovitud moel teed kommertskasutusse. Kirjeldatu on triviaalne tegelikkus, aga püüdkem kujustada kõnealuse veani viinud poliitilist argipäeva
agressoriga mees mehe vastu. 103 A. (2007). . Sankt Peterburg: , lk 577. 104 Sealsamas, lk 578. 45 Antud probleemi ei saa ignoreerida, sest selle uurimine lubab avada inimese sotsiaalse käitumise ja kättemaksu ajendite uusi aspekte. Üldiselt võib nõustuda järeldusega, et « ... soov jätta endast soodsa mulje või taastada see on sageli selleks jõuks, mis kehutab kätte maksma vastuseks verbaalsele või füüsilisele ründele».105 Vaadeldav ajend ei vii alati ühesugustele tulemustele, mida märgivadki eksperimentaatorid. Mõnikord inimene maksab kätte ainult teiste juuresolekul. Kuid paljudel teistel juhtudel inimesed püüdlevad kättemaksu poole mistahes tingimustes. Tuleb meeles pidada, et ohver eeldab alati, et keegi võib tema lüüasaamisest teada saada. Seetõttu sotsiaalne faktor alati
Kas see on siiski ma rääkisin...“ [Pöördudes tagasi tunni teema juurde, olles justkui kindel, et Tony istub paratamatult oluline – sellel tunnihetkel – miks õpilane hilines? Püüd saada klassiuksel vastust või põhjust kohale, kuhu õpetaja ta seekord juhatas. Ta istub – ta kõnnib pingini pisut liialdatud, poseeriva ainult toidab (mõnede õpilaste puhul) algstaadiumis tähelepanuotsimist või isegi kehutab hoiakuga ja prantsatab maha. Õpetaja eirab taktikaliselt seda kõrvalist „teisest käitumist“, kesken- võimuvõitlusele. dudes ja juhtides klassi tähelepanu tunnile.] Õpetaja: „Miks sa hilinesid?“ Kui õpilane jultunult keeldub istumast sinna, kuhu õpetaja ta suunas, peame tegema selgeks ta-