Millised olid sarnasused ja erinevused keskaja ja antiikarhitektuuris? Itaalia arhitektid olid paremini koolitatud, nad reisisid ka Prantsusmaale ja seega, see mõjutas Prantsuse arhitektuuri. Itaalias levisid eelkõige palazzod ehk paleed. Need olid kolmekorruselised koos siseõuega. Katus oli madal. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Plazzode juures rakendati sääraseid proportsioonireegleid, mis on vastanduslikud gootika päevil kehtinutele. Valitsema hakkas horisontaalne suund. Prantsusmaal levisid see eest aga lossid. Ümartornidel on vormid nurkadel ja kõrge katus. Võrreldes Itaalia aritektuuriga pole lossil kindlustikku, sõjalist välimust. Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud. Üks suur erinevus Itaaliaga on veel lossidel see, et paviljonid toonitavad vertikaalset suunda ja sama teevad kitsad kõrged aknad. Prantsusmaal oli ka pargikunst. Antiikkutuurist on laenatud sambad, kolmnurksus ja kuppel. 6
-Pazzi kabel Tsentraalperspektiivi leiutaja -hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone -pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega -palazzode puhul rakendati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele -kõrguse asemel rõhutati madalat - 1.korrus oli massiivsem ja raksepärasem, 2. Korrus kergema ilmega ja 3. Täitsa kerge - 15.saj keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks - oli elumaja, mille elanikud ei tahtnud enda rikkust varjata -aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole -üha enam kasutati antiikarhitektuurist pärit detaile Alberti -uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid
kindlusetaolised ehitised. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega; seetõttu mõjuvad vahel pisut kohmakalt. Ometi näeme nendel jooni, mis on täiesti seostamatud gootikaga. Kadunud on teravkaar, akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või siis ümarkaarsed. Kõige tähtsam on aga see, et palazzode juures rakendati sääraseid proportsiooireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele. Vertikaalse suuna asemel hakkas valitsema horisontaalne. Kõrgusse pürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone. Esimene korrus, mis pidi kandma kaht ülemist, võis olla massiivsem ja raskepärasem, teine korrus oli kergema ilmega, kuna ülemine, millel midagi kanda ei olnud, mõjus ka vastavalt. 9. Nimeta kõrgrenessansi arhitekte.: Filippo BRUNELLESCHI (1377-1446)
annaabi.ee 
