Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad. Esindas rikkaid taluomanikke. Soodustati suurtalusid. Liidrid Päts, Laidoner, Teemant Eesti Rahvaerakond - Lõune-Eesti rahvuslik ringkond, haritlased. Liidrid: Tõnisson, Poska, Vestholm Kristlik rahvaerakond - eraldusid rahvaerakonnast 1919. taotlesid kiriku rolli kasvu. J.Kõpp, J Lattik.. Eesti tööerakond - kuuluti tsentrisse, baasi mood. väikekodanlus. O.Strandman, J. Kukk
Pätsi ägedaimaks vastaseks oli Tõnisson. Tõnissonilt võeti Postimees ära ja piirati kõrgkoolide autonoomiat. Saabus stabiilne aeg, mis poliitiliselt oli autoritaarne. Eriti hästi elasid põllumehed, propaganda talitus tegutses efektiivselt-eesti talu, eesti ema, eesti naise valimised. Nimede eestistamise kampaania. 36a. Uusaasta läkituses teatas Päts, et ta lubab kokku tulla rahvuskogul, mis töötaks välja uue põhiseaduse, mille peamine väljatöötaja oli Jüri Uluots. Hakkas kehtime 1.jaan. 1938-kõrgemaks võimukandjaks oli rahvas; kõrgem seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile e. Riigikogule; ülemkoda e. riiginõukogu valiti asutuste, org. Ja presidendi poolt; alamkoda e. Riigivolikogu valiti rahva poolt otsestel valimistel; veeb. Toimusid valimised, 24apr. Valiti Päts riigipeaks, kes nimetas ametise valitsuse eesotsas Eenpaluga. Kõik poliitilised vangid lasti lahti, vapsid ja kommunistid. Unikaalne vabatahtlik dem. Taastamine. Erakondi ei vabastatud.
koostöö mitte ideoloogia järgi, vaid kasulikkust silmas pidades) - 1932 (kukub läbi) ja 1933 juunis (kukub läbi) uus põhiseadus rahvahääletusel - juunis 1933 devalveeriti Eesti kroon (Riigikogus: JAH 47 EI 45; J. Tõnissoni valitsus) - alates 11.08.1933 kaitseseisukord (kuni 1.01.1934) - 1933 oktoobri (vapside koostatud) põhiseadus rahvahääletusel riigivanemale õigusi juurde, parlamendile vähem b) 12. märts 1934 · jaanuaris kehtime uus põhiseadus (riigivanem K. Päts) · märtsis pidid toimuma riigivanema ja Riigikogu valimised · 5.-11. märts riigivanema eelhääletus, edukas A. Larka - 12. märtsil kasutas Päts uue seadusega antud õigusi: kehtestas kuueks kuuks kaitseseisukorra (riigipöörde ärahoidmiseks) c) mõju · K. Pätsi autoritaarne võim (vaid Isamaaliit, tsensuur) · 1937 uus põhiseadus, riigile president (kuus aastat) · Riigikogu =Riigivolikogu Riiginõukogu · Rahvuslust rõhutavad kampaanias · J
AVC saavutab miinimumi väiksema toodangu koguse (mahu) juures, võrreldes ATC-ga. Selle põhjuseks on langev AFC, sest ATC = AFC + AVC. 3. Tootmisfunktsioon ja kulud Joonis 7.2 õp. lk. 152 Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = const. (kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus). Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast, eeldatakse, et sisendi hind ei muutu (antud näites). Muutuvsisendiks on töö, nimelt töötundide arv. Punktis A hakkab kehtime kahaneva piirtootlikkuse seadus (TP tõus seal kõige suurem). Joonisel on tootmismahu sõltuvus muutuvkulust, see on muutuvkulu pöördfunktsioon. Seega VC-kõver on TP-kõvera peegelpilt koordinaattelgede suhtes (eelmine joonis). (VC) = L * w, kuna MC = (VC) / (TP), asendades (VC), MC = L * w / (TP), kuna MPL = (TP) / L, L / (TP) = 1/ MPL Järelikult MC = w / MPL (w tööjõu hind) Tootmismahu kasvades kahaneva piitootlikkuse seaduse toimel MP ja MC muutuvad vastupidises suunas
annaabi.ee 
