puhkes ülemaailmne majanduskriis, Stalin pidas Hitleri asemel suurimaks vaenlaseks sotsiaaldemokraatiat, 1933 nimetati Hitler kantsleriks, koondas kogu võimu enda kätte, kasutades Riigipäevahoone süütamist, asus Hitler piirama demokraatlikke vabadusi, mitme erakorralise valimise järel saavutas ta oma parteile terrori ja hirmutamisega lõpuks absoluutse enamuse, natslik Riigipäev võttis 1933 märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused, kehtetstati 1parteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali, Hitlerist said saksamaa diktaator. Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamist ja nende asemele tuli meelsusjärelevalve, riigiorganid asendati keskvõime määratud juhtidega, majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima 4 aastaste plaanide kaudu, riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi, seetõttu
Hitleri partner DNVP sai 200 000 häält ja ühe lisakoha. Kuid diktatuuri kehtestamine polnud sellega veel sugugi lõpule viidud, sest NSDAP-l polnud Riigipäevas piisavalt enamust. Järgnes uus rünnak, kus põhiseadusele tungiti kallale nii altpoolt, kohaliku omavalitsuse tasandilt, kui ka ülaltpoolt, Riigipäeva enda seest. 7. märtsil kehtestati uus seadus, millega kõigis Land'ides määrati ametisse spetsiaalsed riigikubernerid (Reichsstatthalter). Nii kehtetstati üle kogu Saksamaa tegelikult natside võim kohalikul tasandil veel enne, kui keskvõimu tasandil oldi diktatuuri kehtestamisega lõpule jõutud. Hitleri osavate manöövrite tõttu parlamendi võim praktiliselt hävitati ning kantsler sai õiguse anda välja seadusi Riigipäeva nõusolekuta. Sealt edasi arenesid sündmused tõusvas joones. Vastset võimu läks kõigepealt vaja teiste poliitiliste parteide kõrvaldamiseks. Ajavahemikus märtsist juulini sunniti tegevust lõpetama
kirikuorganisatsioon oli killustunud, eriti Balti provintsides. Territoriaalkirikud jagunesid kaheks: Rootsis ja Eestimaa kubermangus: episkopaalse territoriaalkiriku tüüp – piiskop ja puhtvaimulik konsistoorium Saksa aladel ja mujal Eesti alal: konsistoriaalse territoriaalkiriku tüüp – superintendent ja nii ilmalikest kui vaimulikest liikmetest konsistoorium (vaimulik seisus oli ilmaliku võimu all) 1686. aasta kirikuseadus, valitses Karl XI – absolutistlik valitseja. Kirikuseadus kehtetstati kogu Rootsi kuningriigis, sellega ühtlustati kirikukorraldus, moodustati ühtne luterlik kirikuorganisatsioon. Kogu kiriku valitsemine allutati kuninga võimule, esmakordselt sai kuningas kogu võimu kiriku üle. Vene ülemvõimu perioodil kadus riigi toetus luterlusele, Vene keiser esindas vene õigeusku ja vene keskvõimu jaoks ei olnud luterlus oluline. Kapitulatsioonid sätestasid luterluse kohaliku usuna, aga keskvõim ei huvitunud luterluse käekäigust. 1710
annaabi.ee 
