Joodud kestsid sageli mitmeid päevi, kohati isegi terve nädala. Maapiirkondades korraldati sarnaselt vakuseid ehk vakupidusid joodusid, mil maahärra/läänimees kohtus oma talupoegadega, ja kogus loonusrenti ehk naturaalmaksu. Üldiselt oli linnas elava maarahva sotsiaal-majanduslik olukord parem kui maapiirkondades. Suurem lõhe tuli sisse pärast Jüriöö ülestõusu (13431345), kui tasapisi muudeti maal elav maarahvas õiguslikult sunnismaiseks (Lebenschaft), mis oli pärisorjuse kehtestumisel üks peamisi tunnusjooni. See protsess forsseerus 15.16. sajandil. Linnas elavat maarahvast Risto Sulu kaitses mingil määral Lübecki õigus. Teine lugu oli maalt linna põgenenud talupoegadega. Tallinna raad sõlmis küll Liivi orduga kokkuleppeid linna põgenenud talupoegade tagastamise kohta nende maaomanikele, kuid Tallinn vajas tegelikult sisserännanud maarahvast lihtsamate
19. V 1919 "Seletus Eesti riiklikust rippumatusest" 4. VI 1919 "Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord" 15. VI 1920 Põhiseaduse vastuvõtmine 27.–29. XI 1920 esimese riigikogu valimised 21. XII 1920 Põhiseaduse kehtestumine 4. I 1921 Riigikogu avaistung Riigikogu – ühekojaline, 100 liiget, valitakse 3-aastaks otse rahva poolt. Vabariigi Valitsus – ministrid + riigivanem. Pidi omama parlamendi usaldust. Põhiseaduse kehtestumisel sai valitsusjuhi (peaministri) ametinimetuseks riigivanem, kes täitis riigi esindamisel ka riigipea ülesandeid. Peamine probleem oli valitsemissüsteemist tulenev valitsuste ebastabiilsus. 1919–1934 oli valitsuse keskmine iga 8 kuud ja 20 päeva. 1921–1932 oli 12 valitsust, sh: 2 kolmeparteilist, 5 neljaparteilist, 4 viieparteilist ja 1 kuueparteiline. Parlamendivalimised 1919–1929 (suuremad parteid) 1919 1920 1923 1926 1929 1932 PK 8 21 23 23 24 ARV - - 4 14 14 42 RE 25 10 8 8 9
üksikamajapidamiste asendamist kollektiivmajanditega. Ühismajandeid oldi hakatud propageerima vahetult pärast okt pööret, talurahvas ei võtnud vedu, oldi huvitatud valduste suurendamisest, mitte ühendamisest naabrimeestega. 1920Ndate keskpaigaks oli suudetud üle kogu Vm luua kõigest 6000 ühismajandit. Kõik need olid imepisikesed, enamasti ei hõlmanud tervet küla, vaid mõnda majapidamist, majanduslik suutlikkus oli praktiliselt olematu, esimesel võimalusel, NEP-i kehtestumisel jooksid needki vähesed ühised majapidamised laiali. Surve ühismajandite loomisele kasvas kodusõja lõppjärgus ja vahetult pärast kodusõja lõppu. 1921 keskpaigaks oli neid juba 17 000. Tööstus Sõjakommunism tähendas kõigi tootmisvahendite täielikku riigistamist, natsionaliseerimist. Oli alanud vahetult pärast okt pööret, esialgu oli natsionaliseeritud suuri tööstusettevõtteid, kodusõja algul keskmise suurusega, kodusõja lõpus ka väiksed käsitöökojad
annaabi.ee 
