1918 19 veebruar päästekomitee loomine ja iseseisvusmanifesti koostamine 1918 24 veeb EESTI VABARIIGI VÄLJA KUULUTAMINE 1918 26 VEEBRUAR 11 november saksa okupatsioon (sõjaveevõim) VABADUSSÕDA 28 NOVEMBER 1´18 2 VEEBRUAR 1920 Jõude vahekord eesti 2500 venemaal 80000 Sõdivad pooled eesti ja venemaa Sõja käik 28 november punaarmee vallutas narva siin kuulutatakse välja eesti töörahva kommun(nn naljariik) seda oli vaja,et eesti kehtesdada nõukogude võim ** 1jaanuaiks 1919 punaarmee on valutanud 1/2eestist eestlaste taandumise põhjused 1.neil oli vähem mehi ja viletsamad relvad 2.puudus ülemjuhataja 3.puudusid liitlased mida võeti ette? 1.ülemjuhatajaks määrati johan laidoner 2.jnglaste kaks sõjalaeva tulid tallinna reidile 3.hakati ehitama soomus ronge ¤soomusrongid johann pitka ¤ väiksed grupid vabatahtlike tulid appi soomest,rootsist,taanist ¤eestlased hakkasid sõjaväkketulema, kui oli saanud mobilisesooni
· peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, · Kommunistid nende arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevfaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus vaeste tööliste ja talupoegade ning kapitalistide ja mõisnike vahel. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Fasistid ning natsionaalsotsialistid meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus. Nad ülistasid oma rahvust. vaenlasteks, kelle süül olid nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriigide ees lömitasid, teised rahvused ja kommunistid, · · · liikumise eesmärgid (lk 32). 2. Diktatuur: · diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30
Esines ettekandega Arno Köörna, kes andis objektiivse ülevaate sisepoliitika olukorrast Eestis. Majanduslik olukord oli Eesti Vabariigis stabiilne. Arno Köörnale esitati palju küsimusi. Ettekandele järgnes elav arutelu. Kolmetesitkümnes istungjärk jätkub... Olulisema küsimusena oli päevakorras Eesti NSV Ülemnõukogu valimisseaduse eelnõu arutamine ja vastuvõtmine. Erilise vaidluse tekistas I. Toome ettepanek kehtesdada nõue, et saadikukandidaat peab elama või töötama omas valimisringkonnas. Jaak Allik märkis, et NSV Liidu Ülemnõukogu 48 saadikust on 39 Tallinnast. Igor Gräzin oli aga seisukohal, et saadiku elukoht ei ole oluline. Samal seisukohal oli ka Enn Põldroos. Taluseaduses enam erilisi parandusi ei tehtud. Alustati linnapeade ja maavanemate kinnitamist, sellega probleeme ei tekkinud. Ettekande esitas rahandusminister Endel Mändaa ja kaasaruande Harri Lumi. Esines ka A. Rüütel
selged. Riigi administratsiooni kujunemisel oli eeskujuks kiriklik administratsioon. 12.saj hakkas riiklik administratsioon kujunema Prantsusmaal, kus algselt ebasoodne paiknemine kõigi keskel sai riikliku tsentralismi aluseks. Riigi valitsemise keskuseks sai seal õukond, maa vägevad võtsid pärilikes õukonnaametites valitsemisest osa ja kontrollisid kuningat. Kantsler valvas kirjavahetuse järele, senesall oli asekuningas, kojaülemale allus rahandus. Võim oli jagatud, kuningas ei saanud kehtesdada makse üksi, ta pidi oma alamatega kokku leppima, et makse peab maksma. Kui ei leppinud kokku, oli valitseja türann ja tema kukutamine õigustatud. Parlamendist sai kõrgaadli kohtukoda. 13. sajandil hakkas kuningavõim end seisuste eeskostest lahti kiskuma- provintsides tugdasid võimu kuniga ministeriaalid. Mida enam tugevnes riik, seda kindlamini asus rüütli ( vastutas linnuses rahu tagamise eest) asemele bailli, kes oli kuninga asemik
annaabi.ee 
