iseseisvusperioodil suurim rajatud projekt – Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühingu sulfaattselluloositehase asutamist alates 1938. aastast, eriti intensiivselt aga 1950.–1960. aastatel. 1961 ehitati Kehra Kunstidekool. 1962 alustas kool tegevust. Alates 1963. aastast tegutseb asulas rahvateater Kehra Nukk. Kehral oli omavalitsuslik staatus aastatel 1991–2002. Linnaõigused saadi 1993. aastal. 2002. aastal ühineti Anija vallaga ja Kehrast sai vallasisene linn. 4 KEHRA MÕIS Kehra mõis (saksa k Kedder) rajati 1630tel aastatel. Mõisa esimene omanik oli Heinrich Bade. 17. sajandi keskel vahetas mõis mitmeid omanikke, kuid 1660tel aastatal omandas selle Gabriel Elvering, kelle kätte jäi mõis kuni 18. sajandi alguseni. Siis vahetas mõis kuni 19. sajandi alguseni taas palju omanikke.
taandus, organiseeriti kiirkorras veel soomusrong nr.3. Selle ülemaks määrati Paul Georg Laamann. Kuna Parts määrati soomusrongide üldjuhiks, asus soomusrongi nr. 2 juhtima staabikapten Karl Paulus. Eestlaste Vabadussõja üheks silmapaistvaks omapäraks oli algatusvõime. Kui Saksa ja Vene soomusrongid olid liikuvad kahuriplatvormid, siis eestlased rakendasid oma ronge kui raudteel liikuvaid rünnaküksusi. Pea igas otsustavas lahingus osalesid soomusrongid, alates murdelahingutest Kehrast Narva suunas ning lõpetades Riia vabastamisega. Soomusrongi kasutamise idee tekkis juhuse läbi. Tallinna ohvitseride reservi määratud ohvitserid käisid koos Kaitseliiduga linna tänavatel patrullimas. Ühe sellise patrullkäigu ajal avastas patrull Kopli jaamas mõned vagunid, mille kahekordsed seinad olid täidetud liivaga ja mille külgedel olid laskeavad. Kahel vagunil olid peale monteeritud 3-tollised suurtükid ja need olid teraskilpidega soomustatud
eest 15000 tooli päevas esimesele, teisele, kolmandale ja neljandale korrusele. Pidi tooma kaks tooli korraga ja paigutama need ilusti laudade alla, kohe kui midagi ei meeldinud bossile siis võeti palgast maha. Vahepeal oli nii, et sain terve päeva töö eest kümme eurot, kuid tegelt oli päevas lubatud 80 eurot. Ei olnud just hea koolivaheajal käia teises koolis töötamas kümne euro eest päevas. Mõtlema hakates siis jäin ise rahaliselt miinustesse, sest tulin Kehrast rongiga Tallinnasse, sõitsin trolliga ka veel. Siis terve päeava söök ning suitsud. Aga oli ka paremaid päevi kui see päev. No ikkagi mulle ei meeldinud inimesed kes seal töötasid, sest nad nulisid koguaeg suitsu ja tahtsid et ma neile juua annaksid, sest neil endil ei olnud ja kui midagi küsisin sain sõimu. Raha ei tahtnud boss ka maksta. Koguaeg virises, et jääme kõik tööle hiljaks ja, et me teeme halvasti tööd.
tõttu kokku põrkasid. Orult tulnud rong sõidutati Tallinna remonti, kus see 6. detsembril uuest rinde poole sai sõita. Teine rongipool saadeti Tallinna, mille baasil tehti Laiarööpmeline soomusrong nr. 2. 13. detsembril taanduti Rakvere ja Kunda lähedale. 24. detsembril jäeti ka Tapa maha. 4. jaanuaril 1919 sõideti uuesti rindele. Sõideti aelglaselt, sest kardeti, et raudtee võib punaste poolt olla purustatud. Kehrast 5 kilomeetri kaugusel kohtuti Tartu polguga, mis äkkpealetungiga löödi laiali. Seda peetakse meie soomusrongide esimeseks edukaks lahinguks. See oli avalöök järgmistele rünnakutele. 6. jaanuaril võeti tagasi Jäneda, 7. jaanuaril Lehtse. 8. jaanuaril taheti minna Tapat tagasi võitma, kuid Soodla jõe sild oli purustatud, mis vajas remonti. 9. jaanuaril saadi liikuma, kuid vahe peal tuli jälle raudteed parandada. Kell 7
7. Pihkva mõisa telliskivitehas Lk 1011. 8.Kokkuvõte Lk 11. 9.Kasutatud kirjandus Lk 12 2 Sissejuhatus. Võrreldes paljude teiste P õhjaEesti mõisaanamblitega, mis rajati juba aastasadu tagasi (osalt keskajal, osalt Rootsi v õimu päevil 17. sajandil), omab Kose kihelkonda j ääv Pikva hoopiski lühema ajaloo. Naaberm õisatest Alaverest, Kehrast jmtst oli Pikva tagasihoidlikum ka maaalalt, v ähem jõukad tema omanikud, väiksem mõisa all eri aegadel loendatud talupoegade ja mõisateenijate arv. Ometi lisab suhteliselt rikkalik ehitusajalooline minevik paigale minevikus ära, säilinud mõisahoonestus, mis hästi sobitatud maastiku ning ümbritseva pargiga, pälvib tähelepanu oma aja ehitustraditsioonide ilmeka tunnusmärgina. Just seet õttu peaks olema põhjendatud ka