“ Samal ajal illustreerib fraasi kordamine ka seda, kuidas sõda muudab inimesi vähem tundlikumaks surma suhtes, sest iga passiivse mainimisega „eks ta ole“, räägib jutustaja hukkunute arvust delikaatselt, viidates surma traagilisele paratamatusele. „Kui tralfamadoorlane näeb laipa, mõtleb ta lihtsalt, et surnud inimene on antud hetkel halvas olukorras, kuid et seesama isik on paljudel teistel hetkedel kõige paremas korras. Ja kui mina nüüd kellegi kohta kuulen, et ta on surnud, kehitan ma lihtsalt õlgu ja ütlen sedasama, mida ütlevad surnute kohta tralfamadoorlased, ja nimelt: „Eks ta ole.”“ (lk 30) Romaani peamine antagonist pole tegelane, vaid II maailmasõda ise. Vonnegut’i isa mainib esimeses peatükis, et Vonnegut’i raamatutes „ ei esine ühtki suli ega kaabakat“ ja see on tõsi, sest Billy Pilgrim võitleb sõja traumaatiliste mõjudega palju rohkem kui teda ümbritsevad tegelased teda häirivad. Billy tuleb toime oma
Ärge kunagi öelge, et te ei tea. Ära iial ütle iial. Ürita hoiduda suletud küsimustest. Püüa leida avatud küsimus! Miks,missugune, kuida, millal, kus, kes, kuhu. Missugune jook teiel k& otilde;ige enam meeldib? Jne. Ära esita mitut küsimust korraga. 6. Hakkan ringi vaatama ja sõrmedega lauale trummeldama, kergitan ennast pisut toolilt. Laiutan imestusest käsi, naeratan, keerutan akna ees ja jään merd vaatama. Viskan voodile pikali ja jään magama. Kehitan õlgu, astun aeglaselt toa poole, vangutan pead. Pistan käed taskusse, kus nad tõmbuvad rusikasse. Kehitan õlgu, kratsin nina ja podisen oma ette. Istun hoogsalt esimesel võimalusel. · Sõrmede trummeldamine- ootamisest tüdinenud, närviline · Kella vaatamine kiirustamist · Kulm kortsutamine- arusaamatust · Naermine- heatujuline · Ei vaata otsa pole endas kindel · Kõvasti kokkupigistatud huuled väga ärritatud või vihane
soovitud tulemust. Või ei osata lahendada uusi ettetulevaid probleeme. Mida tuleb teha? II ETAPP Töö uurimine Alustades tegevuse arendamist, tuleb uurida 1. Millest on probleemid tekkinud? 2. Selgitada kaasaegseid tegevusmudeleid ja võrrelda millel praegune tegevus põhineb. A Esialgne tegevus ja mõtlemine Mõtlemisviis tunnistab kui küsin endalt “miks teen seda tööd just nii?” ei leiagi vastust vaid kehitan õlgu, “nii olen seda alati teinud!”. Sellisele töösse suhtumisele leiab kindlasti muid paremaid valikuvõimalusi. B Valmis mallide või juhendite järgi tegutsemine Võib tekkida enese õigustamine ja teiste süüdistamine, “nii sina oled õpetanud” või “nii on kirjutatud”. Võib olla, et kirjas olev juhend on hea, aga see võib olla vananenud. Võib olla tegevuse eesmärk või tööpaik on oluliselt muutunud võrreldes juhendi andmise ajaga.