korraldamist. See oli tuntud nime all kui päraparlament ja see oli esilekutsunud rahva mitmesuguste kihtide rahulolematuse. Lubadused ei olnud täidetud! Nad võitsid hoopsi vastu uue valmissedaduse, selle kohaselt pikaparlamendi liikmed pidid kuuluma automaatselt kõikidesse järgmistesse parlamentidesse. Tekkis uus konflikt 1653 ilmus cormwell musketäride saatel parlamenti ja ajas saadikud laiali ja ka riigikogu. Pmst kehestati sõjaline diktuur nn kaunistati seda väikese parlamendiga.( uued saadikud valitud puritaanlike koguduste poolt indep vaimulike juhtimisel). Parlamentlik võitlus Sturartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. - 1660.a sõlmti Bredas kokkulepe Stuartide monarhia taastamiseks. Nähti teiste olulite punktide seas ette ka parlamendi vaba kogunemise.Parlament taastati, lahentust nõudsid paljud selle õigusega seotud probleemid. Uus kuningas Charles II ei pidanud sellest kinni
AJALUGU I 1. 1918. Aasta algul esitas president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11. Novemberil 1918.aastal sõlmisid sõdivad pooled Compeigne vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Kokku kutsuti Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat(1919-1920). Selle istungeid peeti Versailles' lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles' süsteem e Versailles' diktaat. (1919) 2. Peale uute riigipiiride kehtestamist rahulepingu järgi, soovisid antanti riigid võimsamaks saada ja kätte maksta kaotajatele. Uute riigipiiridega paraku aga ei arvestatud rahvaste soovide ja vajadustega nii, et vastuolud ja tülid olid vältimatud. 1920 aastal loodi Rahvasteliit, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahenda...
Mõlema kubermangu eesotsa nimetati ühine asehaldur. Maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eest- ja Liivimaal omasid võrdseid õigusi. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esndajad ka vähemjõukamatest kihtidest. Eesti ja Liivimaal kehestati ühte pearahamaks. Maksealuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Positiivsed määrused Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eins V Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kus ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi. Eins pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt üle majanduslikku ettevõtlikust soodustavale raharendile.
annaabi.ee 
