Kui A palub sõitmiseks B-lt ratast ja lõhub selle ära, siis me ei küsi, miks see juhtus, oluline on ainult see, et ratas on katki. Järelikult õigusvastasus on § 1045 lg 1 p 5 järgi olemas tulenevalt sellest teooriast. 3-2-1-54-07. Millal ei ole õige sellest teooriast lähtuda: 1) kui kahju on põhjustatud tegevusetusega A kaevab kraavi ja B kukub sisse, saab vigastada. See ei ole õige, kuna A ei põhjustanud kehavigastust oma vahetu aktiivse käitumise aktiga; 2) kahju on kostja teo kaugem tagajärg A müüb B-le tulirelva, B laseb sellest C maha. Küsitav, kas tulirelva müünud A-d peaksime võtma vastutusele ainuüksi sellel põhjusel, et C sai selle müügiteo tõttu surma. Nendel kahel juhtumil tuleks leida kostja vastutusele vütmiseks mingisugune kohustus, mida ta on rikkunud. Sellist kohustust võib otsida õigusaktidest, kuid see võib tuleneda ka üldistest käibekohustustest.
82. Mis juhtudel saab VÕS alusel nõuda rahalist hüvitist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest ja mis asjaolusid tuleb sellise hüvitise suuruse määramisel arvestada? ?? § 134 lg 2, mis jaguneb kaheks, lg 3 ja lg 4. Lg 2 võimaldab hüvitist mittevaralise kahju puhul kehavigastuse või tervisekahjustuse korral. Kui kannatanul tervisekahjustus või kehavigastus tuleb talle alati hüvitis välja mõista. Ei pea tõendama muud, kui et omab kehavigastust. Teiseks võimald lg 2 nõuda mittevaralist kahju ka isikuõiguste rikkumise puhul (au teot jne). Alati, kui oleme tuvast § 1046, 1047 järgi isikuõiguste rikkumise, peab sellega kaasnema ka mittevaralise kahju hüvitamine. Põhivaidlus, kas iõ-te rikkumine oli õv või mitte. Lg 3 võimaldab nõuda mittevaralise kahju hüvit surma saanud või raske tervisekahjustuse saanud isiku lähedasel isikul, kui seda õigustavad erandlikud asjaolud. 19-08 erandlikud
17 2. etapis kontrollitakse seda, kas ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Asjaolud on sätestatud §-s 1045 lõikes 2. Õigusvastsust välistavate asjaolude tõendamise koormis on kostjal ehk kahju tekitajal. Näide: A tekitab B-le kehavigastuse. Kõigepealt kontrollime, kas selline käitumine on õigusvastane. Seejärel tuleb vaadata, kas A kehavigastust tekitades ei käitunud hädakaitse seisundis. Kui ta seda tegi on õigusvastasust välistav asjaolu olemas ja deliktiõigust ei järgne. Kui arst teeb patsiendile operatsiooni, siis iseenesest on selline käitumine õigusvastane, sest see tekitab patsiendile kehavigastuse. Kuid kui seejuures esineb patsiendi nõusolek operatsiooni läbiviimiseks, siis on arsti käitumise õigusvastasus kannatanu nõusoleku tõttu välistatud. 49
annaabi.ee 
