vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru reg,aminoh sisal kontroll,hormoonide lag, kahjulike ainete ja vanade punaliblede lag vitmiinide säi, sapi tootmine. Osmoreg - kehavedelikus lahstunud ainete sisalduse kontroll Eritamine on an´inevahetusjääkide eemaldamine(neerud, nahk, kopsud, soolestik) NH4- uurea kujul, K, Na, Cl. Soolasisalduse suurenemine , reg osmoretseptorid hüpotalaalmuses, hakatakse tootma antidiareetilist hormooni: 1. Ajuripats annab neerudele edasi inf, et hoiavad vett kokku. Hakkavad eritama kontsentreeritud uriini.2. suurajupoolkera anna edasi inf JUUA. Termoregulatsioon vere temperatuuri muutsusele reag termoretseptorid hüpotaalamuse: 1
• Uriini pH= 4-4.5 • Päevas saab väljutada maksimaalselt 0,1 – 0,15 mmol/L vaba vesinikiooni • Ülejäänud happe eritamine toimub fosfaadi ja ammooniumi kaudu Ainevahetuse produktid •• Toitaineteks on valgud, rasvad, süsivesikud • Need lagundatakse erinevateks aineteks mis mõjutavad organismi happe-leelis seisundit. • Süsivesikud→CO2 ja H2O (aeroobsetes tingimustes), laktaat (anaeroobsetes tingimustes) • lahustuna kehavedelikus toob kaasa ioonide tõusu ehk happelisemaks muutumise • Gaas väljutatakse kopsudega • Valgud metaboliseeritakse põhiliselt glutamaadiks , millest töödeldakse neerudes ning maksas ammoniaagiks ja uureaks. Anaeroobne rakuhingamine • Hapniku puuduses katavad lühiajaliselt koe energiavajadusi ATP-sse ja kreatiinfosfaati salvestatud energia ning anaeroobne glükolüüs. • Lühiajaliselt sellepärast, et suuremas koguses moodustunud laktaati ei suudeta kiirelt rakust
pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse kehapiirkonda), läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti. 4.4.Staphylococcus aureus Nakkuse allikad: · Esineb inimese nahal, limaskestadel, kehavedelikus · Esmane nakkuse allikas inimene, harvem loom · Saastunud piima - ja kondiitritooted (kreemid) · Mikroob toodab eksotoksiini Haigusnähud: · Tekib soolepõletik, raskematel juhtudel krambid · Iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus Hävib: · Toksiin on kuumuskindel, hävib 100ºC juures 0,5-1 tunni jooksul Vältimine: Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused
väliskeskkonna mõjule. Rasvade osana saadakse kolesterooli - kui organism kolesterooli ei saa, siis annab aju kolesterooli maksale, närviimpulsside ülekanne on häiritud ning see võib soodustada depressiooni kujunemist. 1.4.Vesi Vesi moodustab universaalse lahustina organismi sisekeskkonna põhiosa. Vesi moodustab kehamassist ligikaudu 60%. Vedeliku tasakaalu regulatsioon toimub osmootselt aktiivsete elektrolüütide (naatriumi, kaaliumi ja kloriidide) koostöös. Kui kehavedelikus on soolade liigne kontsentratsioon, on füsioloogiliseks regulatsioonimehhanismiks janutunne, samas vähendatakse vee väljaviimist neerude kaudu. Ööpäevase veevajaduse saab välja arvestada sõltuvalt inimese keskmisest energiavajadusest, mis on seotud kehalise aktiivsuse tasemega. Laste, eriti aga imikute veevajadus on tunduvalt suurem täiskasvanute omast. Kui täiskasvanu organismi veevajadus on 3040 ml kehakaalu kilogrammi kohta, siis 4-6 aastastel
sisaldust (hüperglükeemia), millele organism reageerib veresuhkru sisaldust langetava hormooni insuliini - produktsiooni tõusuga. · Tekkiv hüpoglükeemia mõjub negatiivselt nii kehalisele kui vaimsele töövõimele (kontsentratsiooni ja koordinatsiooni häirumine). Energiaallikate võrdlus · MITTESPORTLANE o Lihasglükogeen 250g o Maksaglükogeen 80g o Glükoos kehavedelikus 15g o Rasvadepoo 15kg · VASTUPIDAVUS- ALA SPORTLANE o Lihasglükogeen 400g o Maksaglükogeen 120g o Glükoos kehavedelikus 18g o Rasvadepoo 8kg Süsivesikurikkaid toiduaineid · Täisteraleib · Kartulid · Riis · Pastatooted · Kaerahelbed · Nisuhelbed · Müsli · Herned, oad · Banaanid · Õunad · Kiivid · Mesi · Kuivatatud puuvili · Puuviljamahl · Puuviljasiirup · Spordijoogid
annaabi.ee 
