veresooneseinte ja siseorganite venitusaistingu puhul · termoretseptorid temperatuuritundlikud · notsitseptorid e valuretseptorid koe füüsilise või keemilise kahjustuse aistimiseks · fotoretseptorid tundlikud silma võrkkestale langeva valguse suhtes · kemoretseptorid tundlikud suus, ninaõõnes ja kehavedelikes ringlevatele kemikaalide suhtes · osmoretseptorid tundlikud kehavedelike osmootse rõhu suhtes Kehatundlikkuse neli modaalsust: 1. kompimistundlikkus 2. temperatuuritundlikkus 3. valutundlikkus 4. asendi- ja liigutustundlikkus ehk propriotseptsioon Puutetundlikkus Hõlmab puudutuse, surve, vibratsiooni, sügeluse ja kõdiaistingu. Nende aistingute aluseks on puutetundlikud retseptorid (Meissneri kehakesed, karvajuure põimikud, Merkeli rakud, Ruffini kehakesed, Pacini kehakesed ja vabad närvilõpmed) ärritus nahas või selle aluskihis. Surve
Erinevates rakkudes erinevad keemilised ained/ühendid, rakud erinevad keemilisest koostisest. Purkinje rakk = väike ajus, 125 000- 200 000 närvijätket. Ühel närvirakul 3000-5000 närvijätket. Kihtide suhtelised paksused erinevates aju piirkondades erinevad. Erineval viisil värvides saab eristada ka närvikiud ja rakud. Aju koore erinevatel kihtidel erinevad funktsioonid, suhe aju teiste osadega on erinev. Paul Emil Flechsig (1847-1929): müoloarhitektoonika ja müelogenees. Kehatundlikkuse, nägemise, kuulmise, haistmise vallad ja F, T ja OT assotsiatsioonikeskused. Müeliin ilmub ajukoorde kindlas järjekorras, see järjekord vastab funktsioonide arengule. Korbinian Brodmann (1868-1918): Tsütoarhitektooniline kaart. Mis erinevused neil piirkondadel on? – erinevad paksused kihtidel. Evolutsiooniliselt madalamatel loomadel on vähem tsütoarhitektooniliselt eristatavaid piirkondi, nende rakuline diferentseerumine on erinev/madalam.
saabuvat informatsiooni, motoorsed piirkonnad juhivad ja kontrollivad lihaseid ja nende liigutusfunktsioone. Ajukoore motoorse piirkonna funktsioonide kaart võimaldab luua ajukoore motoorse homunkuluse. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 16 Selgelt eristuvad ka ajukoore sensoorsed piirkonnad (eelkõige nägemine ja kuulmine). Ajukoore kehatundlikkuse ehk somato-sensoorne piirkond võimaldab konstrueerida somatosensoorse homunkuluse. Motoorsete ja sensoorsete piirkondade ümber paiknevad ajukoore assotsiatiivsed piirkonnad, milles eeldatavasti toimub nii vastu võetud kui ka lihastele suunatava info keerukam süntees ja analüüs. Ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärjed Tegevuse häired ehk apraksiad seisnevad tahtliku tegevusakti algatamise tõsistes raskustes või
annaabi.ee 
