Kõrgete välis- temperatuuride korral ei kindlusta soojuskiirgus ja -juhtivus enam organismi liigsoojuse äraandmist, kuna temperatuuri vahed (inimese ja keskkonna ning seadmete vahel) on väikesed või hoopis negatiivsed. Kui hüpotaalamuses temperatuur tõuseb sajandiku kraadi võrra le kindla väärtuse (37 ºC), siis tõuseb higistamise intensiivsus järsult. Auramine toimub nahalt ja hingamisteedelt. Kui ümbritseva õhu temperatuur on kehatemperatuurile lähedane, siis toimub soojusülekanne ainult higi auramisega. Organism kaotab suure hulga vett ja elutegevusele vajalikke sooli. Kui teha 30ºC juures rasket füüsilist tööd, võib veekadu ulatuda 10 liitrini päevas. Kui sellele lisandub veel hu suur niiskussisaldus, siis soojusregulatsioonimehhanismi toimimine on veelgi raskem. Inimene väsib kergesti, organism nõrgeneb ja higi eritumine lakkab. Võib tekkida kuumarabandus.
Mulberry siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav Tussah' siid. Mulberry siidi kutsutakse ka kedratud- või keerissiidiks, aga ka siidniidiks. Tussah siid (tussah tähendab tõlkes 'metsik') on lihtne siidikangas "metsikutelt" siidiussidelt. See on ebakorrapärase paksusega, ebaühtlese välimuse ja värviga. Siidi omadused Siidil on hulk kuldaväärt omadusi. See on "elus" materjal, mis mõjub nahale rahustavalt. Kiud reageerib kehatemperatuurile, nimelt siid isoleerib nii külma kui ka kuuma, kuna ta on väga naturaalne ,nt. naturaalsest siidist voodipesuga magades ei ole kunagi liiga kuum ega ka liiga külm. Siid on suurepäraselt hingav, väga hügieeniline ja täiesti allergiavaba. Ta on väga kerge kangas, iseloomuliku sileda pinnaga, mida on väga meeldiv puudutada. Siid suudab endasse imeda niiskust 30% omaenda kaalust ja kuivab ruttu. Töötlemata siidi kasutatakse ka tema ravi ja põletikuvastase toime tõttu.
ebaefektiivne kahel põhjusel:1. hingamisteed on kinni vajunud, kuna patsient ei kontrolli oma lihastoonust, või on hingamisteed suletud võõrkehast (oksemassid, toidutükid, proteesid jms) 2. halvatud on hingamislihased või on kahjustunud hingamiskeskus, mistõttu puudub hingamine Igal koomas haigel tuleb määrata veresuhkru väärtus. Koomas patsiendi ülevaatusel tuleb tähelepanu pöörata väliste vigastuste olemasolule (ajutrauma, suur verekaotus) kehatemperatuurile (infektsioon, hüpotermia) hingamistüübile ja hingeõhu lõhnale (diabeetiline ketoatsidoos, ureemia, alkoholimürgistus) hemodünaamika seisundile (šokis patsient, rütmihäirete esinemine, väga kõrge vererõhu puhul aju vaskulaarsete patoloogiate (intratserebraalne hemorraagia, SAH) võimalus, aga ka tõusnud intrakraniaalse rõhu märgiks (ajuturse) koos bradükardiaga) naha seisundile (hüpoglükeemia, šokk, lööve) hapnikuga varustatusele (SpO2)
see tavaliselt tõuseb. Normaalne rektaalne temperatuur on 0,5 °C kõrgem, aksillaarne seevastu selle võrra madalam. Tümpaanilise (kõrvast) temperatuuri mõõtmine on küll kiire ja kergesti 361 tehtav, kuid selle usaldusväärsus ei ole nii kindel. Standardiks loetakse rektaalse temperatuuri mõõtmist. Üldiselt tõuseb lastel palavik kõrgemale kui täiskasvanutel. Kindlat diagnoosi ega prognoosi ei saa panna ei kõrgele kehatemperatuurile ega ka palaviku kulule. Peale selle on praktika näidanud, et patsientidel, kelle organism ei suuda infektsioonile piisava kehatemperatuuri tõusuga reageerida, on tavaliselt pigem halb prognoos. Palaviku võimalikud põhjused: infektsioonid (viirused, bakterid, parasiidid); süsteemsed haigused (reuma, kollagenoos jne); kartsinoom, lümfoom, leukeemia; südameinfarkt, ajuinfarkt, ajuverejooks, kopsuemboolia, põletikulised soolehaigused,
annaabi.ee 
