Suurte dionüüsiate ajal oli esimene ilmik, mittepreester. Tuli vankriga, mille äärelaudadest sai moodustada lava. Thespise kunst = näitekunst, Thespise rüü = teatrikostüüm. Teater tänapäevases mõistes tekkis läbi Thespise. Kuigi on arvatud, et laulik Arion andis tragöödiale kuju. Erinevate linnriikide rivaalitsemine on eriarvamuste põhjuseks. Ta astus kooriga dialoogi kangelase või jumala rollis. Esimene pühitsemata inimene, kes võttis omale õiguse jumala kehastamiseks. Aristophanes – kuulsaim komöödia kirjanik (?) Choirilos – osav saaturdraamade looja. Maskide ja kostüümide looja. Pratinas – tegeles samuti saaturdraamaga. Teksti osa domineerib rohkem kui muusikasaade. Phrynichos – Ateenast pärit. Lisaks klassikalistele teemadele tõi sisse kaasaegsed teemad, mis on seotud sõjaga ning tõi naistegelased. Tema loomingust on säilinud ainult fragmente. Tema näidend keelati ja määrati rahatrahv. Aischylos - rõhutab üleinimlikke jõude
Maahärra oli üksiku maaosa sõltumatu valitseja, nende valdused kujutasid endast väikseid feodaalriike. Harju-Viruks nimetati Taani valdust. Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad allusid Saksa-Rooma riigi keisrile, otseselt allusid iseseisvatele maahärradele. Liivi ordu oli üks iseseisvatest maahärradest, kes valitses Eestis.Vana-Liivimaa ajastu oli feodaalse killustumise ajajärk Eestis. Liivi orduriik tekkist 1237.aastal ning loodi ilmaliku võimu kehastamiseks Eestis ja oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Komtuur- ja foogtkonnad olid väiksemad haldusüksused, milleks orduala jagunes, neid juhtisid vastavad võimukandjad komtuurid ja foogtid. Rüütelvend oli rüütelkonna tähtsam liige, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend rüütelkonna liige (sepp, pagar, kingsepp jne). Preestervend oli rüütelkonna liige, kes pidas kiriklikke talitlusi. Peapiiskop on vaimuliku poole tähtsaim võimukandja.
Kuid ei saa liikuda vastupidi: sellest, et kahel entiteedil on samad M omadused, ei järeldu, et neil peavad olema samad F omadused, kuna M omadust võivad realiseerida erinevad F omadused. Teisisõnu, erinevusega ajus( F omadustes) ei pea kaasnema veel erinevus vaimuseisundites(M omadustes). Kaasumisteesi kriitika. Metafüüsiline seos, miks saab üldse rääkida F ja M omaduste vahelisest sõltuvusest – identsus; F omaduste kehastuse põhjuslik piisavus M omaduste kehastamiseks; F ja M omaduste kehastumine sõltub mõne kolmandat tüüpi N omaduste kehastumisest; omaduste parallelism. Kaasumisseos ei ole metafüüsiliselt fundamentaalne: peab olema mingi alus, tänu millele see kehtiks. Võib juhtuda, et kui see alus välja tuua, siis oleme tagasi reduktsionismis. Davidson. Kolm printsiipi: Põhjusliku vastastikmõju printsiip: „ vähemalt mõned vaimsed sündmused on põhjuslikus vastatikmõjus füüsiliste sündmustega“
annaabi.ee 
