Eesti kirjandus 1940-1955. Sõda ja stalinism. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid põhimõttelisi muutusi kultuuri- ja kirjanduselus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. 1940. aastal asutati ajaleht "Sirp ja vasar". Kõik ilukirjanduslikud tekstid pidid saama eelnevalt avaldamisloa. Kirjanikud sattusid olukorda, kus nad pidi tegema raskeid poliitilisi valikuid. Osa kirjanikest läks kaasa Nõukogude võimuga (J. Vares Barbarus, A. Jakobson). Sõja alguses põgenesid mitmed juunipööret tervitanud autorid Nõukogude Liidu tagalassed, kus jätkasid tegevust. 1943. aastal asutati Moskvas Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. 1944. aastal lahkusid kodumaalt läände kümned tuhanded inimesed, nende hulgas paljud juhtivad kirjanikud (Gailit, Under). Pagulaskirjandus jäi aastateks isoleerituks...
Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel? Väärtused on moraali vallas kesksed. Neist tuletatakse printsiibid, mida võime nimetada tegevust juhtivateks väärtuste ,,kehastajateks". Õige ja väär kui moraalsed väärtused määratud absoluutsete printsiipide, reeglikogumina. Moraaliväline väärtus on küsitav, kas sellise väärtuse poole püüdlemine on õige või väär. 16. Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab, et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed.
Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel? Väärtused on moraali vallas kesksed. Neist tuletatakse printsiibid, mida võime nimetada tegevust juhtivateks väärtuste „kehastajateks“. Õige ja väär kui moraalsed väärtused – määratud absoluutsete printsiipide, reeglikogumina. Moraaliväline väärtus – on küsitav, kas sellise väärtuse poole püüdlemine on õige või väär. 16. Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab, et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed.
mõttes hea). Moraalsete väärtuste ülimuslikkus, kui tahame olla moraalsed.Moraalsed väärtused reguleerivad inimeste käitumist. Kes väärtustavad moraali, tahavad käituda teatud viisil, olla teatud tüüpi inimesed. 17. Mis seos on väärtustel ja moraalil ? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel ? Väärtused on moraali vallas kesksed. Väärtustest võib tuletada printsiibid, mis võivad saada tegevust juhtivateks väärtuste "kehastajateks". Väärtused juurduvad kultuurilistes konstruktides ning nad on aluseks moraaliprintsiipidele, millel põhineb moraaliarutlus. Moraali ettekirjutused puudutavad norme, mis põhinevad väärtustel. Normatiivsed standardid ja käitumist juhtivad normatiivsed reeglid kaitsevad teatud väärtusi. 18. Nimetage moraalseid väärtusi. Vabadus,tarkus, heatahtlikkus, armastus, sõprus,ausus, õnn, privaatsus.Julgus, Usaldusväärsus,Ausus,Lojaalsus,Tolerantsus. Platoni järgi veel ka
-80ndate alguses aparaadi mõju riigi juhtimisel. KK aparaadi ning mõjukate ametkondade mõju. On ka see aeg, kus sõjatööstuskompleks ja tema esindajad teevad, mida tahavad. Brežnevist tekkis lõpuaastatel palju anekdoote. Oluline on ka tervislik pool- teda korralikult ei ravitud, ta ei lasknud ka seda teha. Usaldas üht meditsiiniõde, kes talle üsna ohtralt valuvaigisteid süstis. 1982-84 Juri Andropov 1984-85 Konstantin Tšernenko Nemad ongi gerontokraatia kehastajateks. Andropovist sai Brežnevi järeltulija, oli NL eesotsas 1982-84, kui päevakorrale tõusis küsimus, kes Brežnevi asendajaks saab, siis Andropovil erilisi konkurente polnud, küll oli aga selge, et tegemist on parandamatult haige inimesega. Kui uskuda Kremli peaarsti mälestusi, siis olevat enne valimist oli konsiilium koos olnud, kus küsimust arutati, arstide seisukoht oli selge, et Andropovil poleks mõistlik ametit vastu võtta just tervise tõttu. Oli
annaabi.ee 
