Vahe tekib sellest, et teatud arv väikesi luid kasvab kokku kasvuperioodil, näiteks ristluu ja õndraluu. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) 1.4 Skeleti ülesehitus Kehatüve skelett (80 luud) moodustub lühisambast, rinnakorvist (12 paari roideid ja rindluu) ning koljust (22 luud ja 7 lisaluud). Kehatüve skelett juhib pea, keha ja ülajäsemete raskuse alajäsemetele puusaliigeste tasemel ja on seetõttu vastutav inimkeha püstiasendi eest. Enamik keharaskusest lasub lülisamba tagumisel osal, millele kinnituvad pikad seljalihased ja suur hulk ligamente, põhjustades selgroo füsioloogilisi kõverusi. Kolmsada kuuskümmend kuus skeleti lihast toimivad lülisambale, võimaldades rinnakorvi liigutusi hingamiseks. Uuringud on näidanud, et raskejõustiku harjutused stimuleerivad luude kasvu. Ainult need osad luustikust, mis on otseselt harjutustest mõjutatud, saavad stimuleeritud. Sellised harjutused, mis pole seotud raskuste
Ent kuna nad sigivad soodsates tingimustes kiiresti, võib nende arv ülikiires tempos kasvada. TIBATILLIKESED LOOMAD Mikroskoopilised loimurid (Tardigrada) liiguvad tillukestel jalgadel. Nende käitumine on sama keerukas kui neist tuhandeid kordi suurematel loomadel. OKEAANHIIGLASED Küürvaal sööstab merest välja. Nii suured loomad peavad elama vees, sest vesi kannab suurema osa nende keharaskusest. SELGROOGSED JA SELGROOTUD LOOMAD Peaaegu kõik maailma suurimad ja tuttavaimad loomad on selgroogsed. Nende hulka kuuluvad kiireimad loomad maal, vees ja õhus ning samuti maailma intelligentseimad liigid, kellest üks Homo sapiens on viimati mainitud aspektist üsna silmapaistev. Kõik selgroogsed on omavahel suguluses, mille pikkus ulatub miljonitesse aastatesse. Ent kuigi selgroogsed on mitmeski suhtes loomariigis juhtival kohal,
pöördevälist jalga kõverdamata. - Suusaninad on liiga laiali, sahkasend on liiga kitsas või ebastabiilne või kere liiga ette kallutatud. Sahkpöörde õpetamiseks tuleb saavutada teatav konfortkiirus. Liiga väikesel kiirusel on pööret raske sooritada. 3.8.4. Poolsahkpööret kasutatakse peamiselt matkal aeglaseks ühekordseks suunamuutmiseks pehmes lumes. Selleks surutaks pöördeväkise suusa kand libisevalt kõrvale ja kanditakse sujuvalt. Suurem osa keharaskusest jääb sisemisele, lappi olevale suusale. Tekkiva asümmeetrilise pidurduse mõjul tekib pööre lappi oleva suusa poole. Kui pöördeväline suusk on pöördunud soovitud suunas, kantakse keharaskus sellele ja libistatakse pöördesisene suusk teise kõrvale. Pööre on toimunud, laskumine jätkub soovitud suunas. See pööre on ka juurdeviivaks harjutuseks poolsahkparalleelpöörde õppimiseks. Viimast õpitakse pörest sahkpööret. Juurdeviivad harjutused: - Paigal
annaabi.ee 
