Inimese ja simpansi aju areng on enne sündi umbes samaaegne ja sama kiire. Peale sündi simpansi aju areng peatub üsna pea, aga inimesele kestab veel mitu aastat. Järglane pole enam programmeeritud läbima niisama palju arengustaadiumeid kui tema eellane. Väide, et selgroogsed arenesid pedomorfoosi, teel mantelloomade vastsete sarnasest organismidest; nende valmikutel vastavad tunnused puuduvad (segmenteerunud lihased). 23. Kuivõrd olulised on homeootilised geenid hulkraksete organismide kehaplaani arengus? Kuidas on toimunud nende geenide algne evolutsioon üldiselt? Hüpotees, et algselt olid Hox-seoselised ja NK-seoselised geenid ühes suures megahomeobox'i klastris. Võtmeks Dlx geen. Tänapäeva liikideni jõudnud on selle klastri mitmekesisus tänu tandem-duplikatsioonidele, inversioonidele ja translokatsioonidele genoomis. Ekspresseerumine seotud kehaplaanide tekkega. Olulised posterioorse anterioorse telje moodustumisel. Mutatsioonid hox geenides põhjustavad arenguhäireid.
ka eksperiment - võib genereerida igasuguseid monstrume. Kaugelt suurem enamus neist on kindlasti selektiivselt kahjulikud. Ja pole tõepoolest vaja uskuda adaptatiivsetesse homeootilistesse makromutatsioonidesse teel roomajast imetajaks. Kuid mida tuleb võtta tõsiselt, on homeootiliste geenide perekonna pidev rikastumine duplikatsioonide teel - see on teaduslik tõsiasi. Siit võib (ja vahest koguni tuleb) järeldada, et mingid makroevolutsioonilised kehaplaani muudatused on olnud selgesti hüppelised. See võib olla aluseks põhiliste metazoa taksonite tekkel ja seega ei maksa seal otsida sugugi mikroevolutsioonilist sammhaaval kuhjuvat järjepidevust. Siiski on sellel seisukohal tänini vähe toetajaid ja pealegi on hüpoteesid, mis baseeruvad väga harvade sündmuste väga olulisele mõjule, väga raskesti kontrollitavad. Kõrgemad taksonid tekivad, radieeruvad ja kaovad
avaldumise mustris. Need geenid vaatamata sellele, et imetajal on palju rohkem geene, on nende Hox-geenide järjestus genoomis mõlemal väga sarnane ja nende avaldumise muster on ka väga sarnane, mis viib ühesuguse tulemuseni. Geeni puu (FGF) - organismide keerulisemaks muutudes geenid duplitseeruvad, neid saab rohkem 95 - FGF – fibroblast growth factor- fibroplastide kasvufaktor – geenid, mis määravad kehaplaani, toimivad võrdlemisi varajases arengus ja täiskasvanul avalduvad sama komplekt geene, pole geneetilist erinevust - punane → meritupel olev FGF-d, tal on 6 FGF geeni. - inimesel ja hiirel on 22 FGF geeni. - näiteks on erinevad saba segmentide kaupa represseerumisel, kellel on repressor 8 lülis ja kellel mitte. Saba tekib 8-st lülist, on selle derivaat. Kui repressor represseerib, siis ei teki. Globiini geenid on tekkinud duplikatsioonide tagajärjel
annaabi.ee 
