Kliiniliselt väljendub see turse, punetuse ja sügeluse vähenemises * Antiproliferatiivne toime – kliiniliselt on see toime oluline ketendusega kulgevate nahahaiguste ravis. * Immuunsupressiivne toime – oluline on põletikulise reaktsiooni vähendamisel. Mille alusel jaotatakse GK gruppidesse? Toime tugevuselt jaotatakse lokaalsed glükokortikosteroidid neljaks. Toime tugevuse üle otsustatakse vasokonstriktiivse toime ja kliinilise efektiivsuse alusel. Millisel kehapiirkonnal milliseid ravimeid/ravimvorme kasutada? * Nõrgema toimega GK: psoriaas nahavoltide piirkonnas, atoopiline dermatiit lastel. * Tugeva toimega GK: psoriaasi teised avaldumisvormid, atoopiline dermatiit, kontaktdermatiid, ekseem. * Väga tugevad toimega GK: naastuline psoriaas. Lokaalsete GK kasutamise üldised põhimõtted, kõrvaltoimed? Põhimõtted: * ravimit ei tohiks kasutada rohkem kui 2x ööpäevas. * ravimi kogus üle 50g nädalas võib põhjustada süsteemseid kõrvaltoimeid.
bakteritele. 19.Mis on kõige kiirgusresistentsem bakter? Deinococcus radioduras - tumpline ümarbakter, kes talub kiirgust. 20. Inimese mikrofloora üldselt? Inimese kehapiirkondade normaalne mikrofloora. See on mikroobide populatsioon, mis elab koos inimesega ega põhjusta tavaolukorras tema haigestumist. Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Palju on mikroobe ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Igal kehapiirkonnal on erinev normaalne mikrofloora. Soolestikus on kõige rohkem mikroobe, neid on umbes 800g. Floora - taimestik..microform.vana mõiste - mikroorganiismide popiulatsiooni mõeldakse selle all. Sõltub soolestiku mikrofloorast, taimetoitlastel on natuke teise koostisega. Kliimast jne. Tinglik patogeen (haigusepõhjustaja)...normaalsesse mikrofloorasse kuuluv organism, kes teatud tingimustes muutub haigusetekitajaks. Nö juhuseotsijad.
sapihapetele, kinnistuma ja koloniseerima inimese nahka või limaskesta, produtseerima antibakteriaalseid aineid patogeensete ja tinglikult patogeensete mikroobide vastu. Organite mikrobioota § Siseorganid (süda, neerud, kopsud jt.) ei sisalda tavaliselt mikroobe. Seevastu pindmiselt paiknevad koed kaetud rikkalikult mikroobidega. § Nendes kohtades paiknevad on võimeline koloniseerima ja säilima neis kudedes. Igal kehapiirkonnal iseloomulikud mikroobid - streptokokid ninaneelus ja suus, Enterobacteriaceae seedekulglas jne. Naha mikroobid § Pole palju, sest kuivavad ära, lisaks eritab nahk pidevalt soolasid ja rasvhappeid > pH langeb 4-6. § Mõned kohad soodsamad - skalp, kõrvad, kaenlaalused, päraku piirkond jne. § Tüüpilised bakterid : Propionibacterium acnes - ela-vad higi- ja rasunäärmetes, seega ei saa pesemisega eemaldada. Ka teisi propionibakteried ja difteroide, sageli ka
annaabi.ee 
