Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Arvatavasti sellest on tulnud ka termin makjavellism, mis tähendab vahendeid mittevalivat ja piiramatut isikuvõimu teostavat poliitikat. Machiavelli oli selle sajandi diktaatorite- Hitleri, Mussolini ja Stalini lemmik. Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliikmena ühendatud valitseja pärisvaldusega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimule pürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei peagi ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus
Võimu turvaliseks hoidmiseks on valitsejad käitunud erinevalt: mõni võtnud alamatelt relvad; mõni teine on hoidnud allaheidetud maid jaotatutena, mõni on hoidnud ülal vaenu enda vastu, mõni teine jällegi on pöördunud võitma enda poole neid, kes tundusid kahtlasena valitsemise alguses, mõni on püstitanud kindlusi, mõni on neid purustanud ja maatasa teinud. Machiavelli arvates on nii, et kui valitseja allutab mõne vastse valduse, mis lisandub otsekui kehaliikmena tema põlisvaldusele, siis on tarvis see valdus relvitustada - relvad tuleb võtta kõigilt peale nende, kes toetasid sind maa vallutamisel; ajapikku ja võimalust mööda tuleb ka nemad muuta nõrgaks ja jõuetuks ning korraldada end selliselt, et kogu sinu riigi ainsad relvad oleksid nende sinu sõdurite käes, kes elasid sinu juures su põlisvalduses. Kindlamaks võimulpüsimiseks ning turvalise varjupaiga soetamiseks on valitsejail
Machiavelli taas oma ametitest ilma. Ta suri sama aasta 22. juunil 58-aastasena ja maeti Santa Croce kirikusse, mis on suurim frantsiskaanlaste kirik Itaalias. 4 NICCOLO MACHIAVELLI MAAILMAVAADE 1.2 Ainuvõimust ja selle saavutamise teedest Ainuvõimu jagab Machiavelli pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks - täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa nagu kehaliikmena ühendatud valitseja pärisvalduse külge. Peatükis ,,Pärilikust ainuvõimust" annab Machiavelli terve teose orientatsiooni: ,,Edaspidises tahan ma eeltoodud peajoonest kinnipidades mõtiskleda üksnes ainuvõimust ja keskenduda neile küsimustele, mis puudutavad valitseja võimalusi oma võimu teostamiseks ja selle säilitamiseks." Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest sellega ei kaasne nii palju