taotleda riiklikku tähelepanu. 1934. aastal asus ESK etteotsa riigisekretär Karl Teras. Viidi läbi teine reorganiseerimine, mille eesmärk oli likvideerida tekkinud ESK ja KKSKV- Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus kaksikjuhtimine ning prioriteedi kindlustamine. Muudeti ka Kultuurikapitali seadust nii, et ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister
12000 osavõtjaga mängud olid heaks toestuseks spordi laiast kandepinnast Eestis ning põhjenduseks taotleda riiklikku tähelepanu. 1934. aastal asus ESK etteotsa riigisekretär Karl Teras. Viidi läbi teine reorganiseerimine, mille eesmärk oli likvideerida tekkinud ESK ja KKSKV kaksikjuhtimine ning prioriteedi kindlustamine. Muudeti ka Kultuurikapitali seadust nii, et ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 1940. aastaks oli ESK 21 liiget-10 erialaliitu, 11 maakonnaliitu. 1940. aastal pandi toime kolmas reorganiseerimine, mis sai ESK lõpu alguseks. Tagandati senine juhtkond ja määrati ametisse uued tegelased eesotsas A. Pirsoniga. ESK likvideeriti sama aasta lõpus
12000 osavõtjaga mängud olid heaks toestuseks spordi laiast kandepinnast Eestis ning põhjenduseks taotleda riiklikku tähelepanu. 1934. aastal asus ESK etteotsa riigisekretär Karl Teras. Viidi läbi teine reorganiseerimine, mille eesmärk oli likvideerida tekkinud ESK ja KKSKV kaksikjuhtimine ning prioriteedi kindlustamine. Muudeti ka Kultuurikapitali seadust nii, et ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 45 aasta tagant. 1940. aastaks oli ESK 21 liiget10 erialaliitu, 11 maakonnaliitu. 1940. aastal pandi toime kolmas reorganiseerimine, mis sai ESK lõpu alguseks. Tagandati senine juhtkond ja määrati ametisse uued tegelased eesotsas A. Pirsoniga. ESK likvideeriti sama aasta lõpus
Ilmus A. Antsoni kirjutatud "Berliini olümpiamängud" - esimene olümpiaraamat Eestis. Rakendati tööle ESK-i erialaõpetajad ja maakonnainstruktorid. ESK-i juurde asutati Noorte Spordiliit. ESK hakkas saama toetust riigieelarvest 1937 Tartus Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis alustas õpinguid teine lend. MM-võistlustel laskmises võitis Eesti vabapüssimatshis igavesti rändava Argentiina karika. Ilmus "Spordibiograafiline Leksikon". Kutsuti ellu sihtasutus "Kehakultuurihoone" 1938 Eestis peeti EM-võistlused jääpurjetamises ja kreeka-rooma maadluses. Korraldati Eesti Talipäevad. Kadrioru staadion sai betoontribüünid 1939 Peeti II Eesti Mängud. MM-võistlustel laskmises võitis Eesti teist korda Argentiina karika ja tõusis parimaks laskurmaaks maailmas. Ilmumist alustas "Spordi suurraamat" 1940 Eesti Spordi Keskliit ühendas ligi 350 spordiliitu, klubi, seltsi ja osakonda. Eestimaal loendati 119 spordiväljakut, 63 võimlat ja 25 välisujulat
annaabi.ee 
