kõrgharidusega kehakultuurispetsialistiks Eestis 1915 - Helsingi Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase kõrghariduse Anna Raudkats 30. esimene eestikeelne spordiväljaanne 1920 Ilmumist alustas "Eesti Spordileht", lõpetas 1940; seejärel ilmus ajakiri "Kehakultuur" 31. millal asutati ESK 1922 Asutati Eesti Spordi Keskliit (ESK), mille esimeheks valiti Gustav Laanekõrb 32. eesti esimene asutus, kus hakati andma kõrgharidust 1928 Tartus hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust - Tartu Ülikooli juurde loodi Kehalise Kasvatuse Instituut. 33. eesti rahvarohkeim spordiüritus 1934 Toimusid I Eesti Mängud, kus esines ligi 5000 võimlejat ja 600 sportlast 34. üleliiduline kehakultuurikompleks 1972 üleliiduline kehakultuurikompleksi "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" (VTK)
1926 Avati Kadrioru staadion. Eestis võistles Paavo Nurmi. Toimus II kehalise kasvatuse kongress 1927 Ilmumist alustas Kehakultuuri Aastaraamat. Asutati Eesti Töölisspordi Liit 1928 ESK esimeheks valiti Johan Laidoner. Esimeste eestlastena võistlesid taliolümpiamängudel St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Friedrich Akel sai ROK-i liikmeks. Tartus hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust. Tartu Ülikooli juurde loodi Kehalise Kasvatuse Instituut. Jaan Jaago tuli Münchenis seitsmendat korda maailmameistriks elukutseliste maadluses 1930 Toimus Eesti Spordi Keskliidu esimene reorganiseerimine 1931 Tartu Ülikooli lõpetasid esimesed kõrgharidusega kehakultuurispetsialistid. Asutati Eesti Laskurliit 1932 Euroopa Jääpurjetamisliit kinnitas rahvusvaheliseks klassiks Erik Holsti konstrueeritud monotüüp XV klassi. Loodi Tallinna Spordipressi Klubi
Vanimad kehalise kasvatuse ja spordialased õppematerjalid: 1874.a. avaldas võimlemisõpetaja Paul Buro brozüüri "võimlemine seoses sõjaväe teenistuskohustusega". 1879.a. ilmus Juhan Kurriku "Turnimise raamat". 1883.a. ilmus esimene eesti keelne malemängu õpetus ajalehes Olevik. 1917.a. ilmus eesti keeles Lauri Pihlaka "Poiste spordiõpetus". Kehakultuurialase kõrghariduse andmine Tartus ja Tallinnas: 1928.a. loodi TÜ juurde Kehalise Kasvatuse Instituut ja hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust. 1945.a. avati sporditöötajate koolitamiseks Tallinna Kehakultuuritehnikum (tegutses kuni 1955). 1955.a. alates toimus kehakultuurikaadri ettevalmistus Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Sport Eestis: 19. saj lõppu võib pidada Eesti spordi sünniajaks. 1908.a. korraldati Eestis esimesed võimlemisõpetajate kursused. Eesti vanimad sportlikud ühendused ja spordiseltsid: 1820.a asutati Tallinnas Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu".
annaabi.ee 
