Inimese vedeliku bilanss : · Tuleb : a) joogist ja söögist )j g j g · b) ainevahetuses moodustub vesi (0,3 0,4 l ööpäevas) · Väljub : a) uriin b) higi (0,5 l ööpäevas ) ) ( rahuolekus) c) veeaur hingamisel d) väljaheite koostises olev vesi. Täiskasvanud väljaheite koostises olev vesi. Täiskasvanud inimese veetarve on rahuolekus iga kehakilogrammi kohta 40 mlvett. · Mida noorem on organism, seda suurem on Mid i d tema veesisaldus ja seda kiiremini toimub veevahetus! Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil : · 1. vesi on kliimat kujundav faktor. nt sademed veeringe sademed, veeringe · 2. vesi kui elukeskkond. · 3. vesi kui arengukeskkond. · 4. vesi kui levikukeskkond. Spoorid, eosed, p , , vastsed, suguküpsed organismid. · 5
• Miks keha ei kasuta valke energia lagundamisel. saamise eesmärgil? • Sest saadud (söödud) aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud. Keha lammutab ööpäevas ligi 400 g oma keha valke, sama palju sünteesib. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Me ei saa oma kehasse talletada valguvaru. Me peame päevas tarbima umbes 1g valku iga kehakilogrammi kohta. Aminohapped saavad pärineda toidust saadud valkudest või endogeensete valkude degradatsioonist Endogeensete valkude degradatsioon toimub pidevalt ja teatud hulk valke on pidevalt välja vahetamisel- protein turnover Valgumolekulide eluiga rakus varieerub oluliselt Mõnede valkude poolestusajad Ensüümid 5-10 min Hemoglobiin 120 päeva Lihasvalgud 180 päeva Kollageen 1000 päeva
lehtköögiviljad, värskekapsa-apelsinisalat. Imiku toitumine esimesel poolaastal Eriti kiire kasvamise periood on imikueas (0 - 12 kuud). Esimestel elukuudel võtab laps kaalus juurde 200 g nädalas, hiljem 150 - 100 g nädalas. Niisuguse kiire kasvamise tagamiseks peab laps sööma eakohast energiarikast ja hästi omastatavat toitu. Võrreldes imiku ja täiskasvanu energiavajadust ühe kehakilogrammi kohta ööpäevas selgub, et imik vajab energiat 3 - 4 korda rohkem. Esimestel kuuel kuul ei vaja imik muud toitu peale rinnapiima. Rinnapiim sisaldab täpselt õiges vahekorras valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja vedelikku, seega ei ole tarvis tervele ja hästi toidetud imikule kuni 6. elukuuni anda lisaks ei vett, mahla ega ka teed. Lisaks suurele tõiteväärtusele toimib ka rinnapiim kui ravim, sest sisaldab kaitsekehi ja spetsiaalseid kasvufaktoreid.
3 y (n = 144) living at northerly latitudes (55° and 60°N) Kõrgeim tarbimismäär (UL) No observed adverse effect level (NOAEL), - kõrgeim määr, mille juures ei ole tuvastatud negatiivseid tervise kõrvalmõjusid Lowest adverse effect level (LOAEL) – madalaim määr, mil on tuvastatud tervisealased kõrvalmõjud Kofeiini tarbimise soovituslikud määrad Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse ohutuks päeva jooksul tarvitatavaks kofeiinidoosiks kuni 400 mg (ca 5,7mg / kehakilogrammi kohta). Rasedatel kuni 200 mg Laste ja noorte puhul loetakse ohutuks päevaseks koguseks 3 mg kehakilogrammi kohta. Kliinilise toksilisuse nähud hakkavad täiskasvanutel ilmnema 1 grammi juures päevas. Unehäired täiskasvanutel tekivad koguse juures 1,4 mg/kg/päevas. Laste puhul on täheldatud ärevuse teket, kui kofeiini tarbitakse üle 2,5 mg/kg/päevas. Suured kofeiinikoguseid koolajookidest – noortel seotud peavaludega.
e) lootevedelik kaitseb veekaotusse eest. f) loode joob ja urineerib vesikeskkonda. Inimese vedeliku bilanss : Tuleb : a) joogist ja sõõgist b) ainevahetuses moodustub vesi (0,3 - 0,4 l ööpäevas) Väljub : a) Uriin b) higi (0,5 l ööpäevas rahuolekus) c) veeaur hingamisel d) väljaheite koostises olev vesi. NB! Haigusliku seisundi puhul võib järjestus muutuda!! Täiskasvanud inimese veetarve on rahuolekus iga kehakilogrammi kohta 40 ml vett. Vee ainevahetuse kaks seaduspärasust : 1. mida noorem on organism, seda suurem on tema veesisaldus ja seda kiiremini toimub veevahetus. 2. ja vananedes vastupidi. Vee funktsioonid õkosüsteemi tasandil : Vesi on kliimat kujundav faktor. + sademed + stabiliseerib temperatuuri + veeringe + vesi kui elukeskkond. (kõigi viie riigi esindajad elavad vees.) + vesi kui arengukeskkond. (kõigi 5 riigi areng võib toimuda vees) + vesi kui levikukeskkond