...................................................................11 Kasutatud allikad..................................................................................................................12 Tartu 2012 3 Sissejuhatus Inimesed on alati kasutanud loomi enda tarbeks. Lisaks paljudele muudele hüvedele, mida loomad meile pakuvad, saab loomanahku kasutada kehakattena. Karusnahk on pikka aega olnud oluline inimestele, kes elavad külmas kliimas, kuid tänapäevaks on karusnahk kaotanud oma endise eesmärgi. Tehismaterjalid ja taimsetest kiududest riided on palju praktilisemad ja taskukohasemad. Väited, et karusnahk on loodussõbralik, naturaalne ja biolagunev, on vaid loosungid, mille abil karusnahatootjad inimeste poolehoidu võita soovivad. Loomakaitsjad on korduvalt paljastanud karusnahatööstuse telgitaguseid. Kõikjal leidub
metallist võrudele see oli esimene algeline krinoliinseelik. Pihikutaoline ülaosa kujunes ilmselt ümber keha mähitud ja pihaosas vööga tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis moodustas küll kaela ümber kõrge krae, jättis aga rinnad katmata ja isegi toetas neid altpoolt. Seda rüüd kanti sageli koos teravatipulise peakattega. 18.sajandi eKr alguseks läks moodi alt laienev kellukesekujuline seelik, mida võib korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka uhked voldid ja volangid. Viimased olid mustrilise riide ribad, mis üksteist osaliselt katsid ja moodustasid helesinise, pruuni ja beezi ruudustiku. Hilise Minose kultuuri naiste riietuseks oli varasemast erinev. Tihedalt liibuv pihaosa jättis rinnad katmata ja kinnitus nende alt nööridega, mõnikord kanti selle
metallist võrudele see oli esimene algeline krinoliinseelik. Pihikutaoline ülaosa kujunes ilmselt ümber keha mähitud ja pihaosas vööga tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis moodustas küll kaela ümber kõrge krae, jättis aga rinnad katmata ja isegi toetas neid altpoolt. Seda rüüd kanti sageli koos teravatipulise peakattega. 18.sajandi eKr alguseks läks moodi alt laienev kellukesekujuline seelik, mida võib korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka uhked voldid ja volangid. Viimased olid mustrilise riide ribad, mis üksteist osaliselt katsid ja moodustasid helesinise, pruuni ja beezi ruudustiku. Hilise Minose kultuuri naiste riietuseks oli varasemast erinev. Tihedalt liibuv pihaosa jättis rinnad katmata ja kinnitus nende alt nööridega, mõnikord kanti selle
annaabi.ee 
