Osaleja 2 77 1,65 pruun 28,28283 ülekaal ei sobi kandidaadiks Osaleja 3 110 1,91 sinine 30,15268 ülekaal sobib kandidaadiks Osaleja 4 55 1,53 hall 23,49524 normaalkaal sobib kandidaadiks Osaleja 5 90 1,49 sinine 40,53871 ülekaal sobib kandidaadiks Teie keha tervislik kaal põhineb kehakaalul ja -pikkusel, so kaaluindeksil. Et saada teada oma kaaluindeksit, tuleb kehakaal (kilogrammides) jagada pikkuse (meetrites) ruuduga (kg/m2). Sõnaline kategoriseering: Alla 20 Alakaaluline 20 - 25 Normaalkaal 26+ Ülekaal Normaalkaalus ja siniste silmadega: Lühike/keskmine/pik "sobib kandidaadiks" k ei sobi kandidaadiks keskmine ei sobi kandidaadiks keskmine ei sobi kandidaadiks pikk
30-39,9 Medikamentoosne ravi, kui teistest ravivõtetest ei ole abi olnud 40+ Kirurgiline ravi, kui teistest ravivõtetest ei ole abi olnud. TALJE ÜMBERMÕÕT Talje ümbermõõt on osutunud keha rasvkoe hulgal põhineva tervisliku seisundi oluliseks näitajaks - isegi suuremal määral kui kehakaalul põhinevad näitajad (nagu KMI või talje-puusa suhe). Talje ümbermõõdu järgi hinnatav tervisehäirete tekkeoht: Suurenenud risk Oluliselt suurenenud risk Mehed > 94 cm > 102 cm Naised > 80 cm > 88 cm NB!Talje ümbermõõt tuleb mõõta seisval patsiendil roidekaare alaserva ja niudeharja
veresuhkur alla 5,5 mmol/l naistel alla 88 cm vöökoha ümbermõõt meestel alla 102 cm kehamassiindeks 1925 kg/m2 · Tasub teada oma vererõhku, kolesterooli- ja veresuhkrusisaldust. · Silma tasub peal hoida kehakaalul ja vööümbermõõdul. · Perearsti juures käies konsulteeri, kui sageli peaksid tegema analüüse ja mõõtma vererõhku. Veebilehekülgedelt www.inimene.ee, www.haigekassa.ee, www.terviseinfo.ee leiate terviseteemalisi trükiseid: "Rinnavähk", "Tervislik liikumine", "Lapse toitumine ja kehakaal", "Tasakaalustatud toitumine", "Kõrge vererõhk", "Alkohol minu kehas", "Kuidas vältida koolieelkute vigastusi
tulnud Eesti keskmist (alakaalulistest 35% ja normaalkaalulistest 82%). Selles küsitluses väitsid alakaalulistest ligi 40% ja normaalkaalulistest 50%, et nad muretsevad paksuks minemise pärast ning dieeti pidas alakaalulistest 31% ja normaalkaalulistest 35%. Olukorra muudab veel tõsisemaks asjaolu, et 93%-le normaal- ja 56%-le alakaalulistest tüdrukutest oli soovitatud kehakaalu alandada (sotsiaalne surve). Kehakaalul ja sellega rahulolul võib olla oluline roll heaolu aspektist. Üliõpilaste küsitluse tulemused (6) näitasid, et suurema kehakaaluga seostusid kõrgem stressi tase, kooli ja isikliku eluga seotud pinged, teadmatus, kuhu oma terviseprobleemidega pöörduda. Käesoleva uuringu tulemused viitavad samuti kehakaaluprobleemide olulisele seosele tundemaailma ja sotsiaalsete suhetega, kehakaalu mittevastavus soovitule tundub olevat
- Eneseväärtustamine toimub valdavalt läbi kehakuju ja -kaalu Söömishäirete spetsiifilised riskifaktorid - madal enesehinnang · - rahulolematus kehakuju ja kaaluga · - peres häirunud söömiskäitumine · - varajased pubertaalsed muutused · - ülekaalulisus (eelkõige bulimia nervosa) · - sotsiaalne surve saledusele Söömishäirete riskifaktorid Üldised faktorid - naissugu - - tegevused või elukutse, kus kehakaalul oluline roll: tantsijad, modellid, sportlased, võimlejad jne. Perekondlikud faktorid - vanematel ülekaal - psühhopatoloogia esinemine perekonnas - perekonna suhtlemisstiil Arengulised faktorid - ülekaalulisus, kõrgem KMI - varajased pubertaalsed muutused - lapsepõlves valikuline söömine - lapsepõlves toitumis- ja seedetraktiprobleemid - narrimine/negatiivsed kommentaarid kehakaalu teemal
annaabi.ee 
