KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõl...
nz www.wellonsfei.ca Mehaanilise (liikuvate) restiga kolle www.answers.com www.walchand.com Kettrest A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 Põhupõletuskatlad www.farminguk.com http://www.volund.dk TTÜ STI-s konstrueeritud katel Pelle koos pelletimahuti, sööteseadme ja põletiga Malmkatlad (DeDietrich), sektsioonkatlad Keevkihtkolded Eelised ·Keevkihis saab edukalt põletada vähevääruslikke kütuseid. ·Madalad kolde temperatuurid. ·Absorbendi lisamine kütusesse võimaldab oluliselt vähendada kahjulikke heitmeid, ilma, et rakendataks keerukaid ja kalleid gaasipuhastusseadmeid. Keevkiht on tahkeosakeste hõljum gaasivooluses, kujutates endast pulseerivat aerodünaamilist süsteemi, millel on vedelikuga mõned ühised omadused, mistõttu keevkiht on tuntud kui pseudovedelik
10 mm-ni ja veelgi rohkem. Enamike kütuste põletamiseks keevkihis on vaja nn kandevkihti, milleks lisatakse koldesse peeneteralist inertset materjali, mis keeb koos kütuseosakestega. Keevkihti läbiva õhu (gaasi) kiiruse järgi võib kütuste keevkihtpõletamise tehnoloogia jagada järgmisteks alaliikideks (vt joonis 3.18): · klassikaline (mulliv e aeglane) keevkiht; · turbulentne (kiire) keevkiht; · tsirkuleeriv keevkiht. Keevkihtkolded võivad töötada kas atmosfääri rõhul või ka ülerõhu all. Laialdase leviku on seni saavutanud atmosfääri rõhul töötavad keevkihtkolletega katlad. Joonis 5.52. Mulliva (A) ja tsirkuleeriva (B) keevkihiga kollete põhimõttelised skeemid 1 kütus; 2 primaarõhk; 3 sekundaarõhk; 4 põlemisgaasid; 5 põhjatuhk. Klassikaline keevkiht Keevkihtkoldega katlaid iseloomustab rida üldiseid positiivseid näitajaid, milledest olulisemad on järgmised.
Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehnoloogia. Esimesteks tolmpõlevkivi põletavateks elektrijaamadeks olid Kohtla-Järve (1949) ja Ahtme (1951) auru keskparameetritega koostootmisjaamad
annaabi.ee 
