TIG-keevitada saab ilma lisamaterjalita või koos sellega. Lisamaterjali kasutades võib seda ette anda nii käsitsi kui ka automatiseeritult. TIG-keevitus kasutatakse eelkõige väga kõrgetele nõudmistele vastavate õmbluste saamiseks - näiteks torutöödel, toiduainetööstuses, surveseadmetes ja energia-sektoris. Samuti kasutatakse laialt tig-keevitust ka juureõmbluste keevitamisel enne õmbluse pealmiste kihtide keevitust, mis võib toimuda mõne muu keevitusviisiga. TIG-keevitusseadmed,põhinevad eranditult kõik invertertehnoloogial, mis teevad nad väikesteks ja kergeteks. Kõikide tig-seadmetega saab keevitada ka elektroodiga (MMA). Seadmed jagunevad alalisvooluseadmeteks (DC) ja alalis/vahelduvvooluseadmeteks (AC/DC). Neist viimastega saab tig-meetodil keevitada ka alumiiniumisulameid, sest see on ainuke materjaligrupp, mis vajab tig-keevitusel vahelduvvoolu (AC). Plasmakeevitus.
..0,7% Si; 0,9..1,3% Mn; 0,4..0,6% Ni. TIG keevitamisel kasutatakse lisamaterjale, mis võimaldavad keevitada materjale töötemperatuuriga alates -45º...550º C, kui sinna on lisatud 0,5% Mo. Siia kuuluvad mitte- ja vähelegeeritud, samuti peentera terased. TIG keevitus sobib keevitamiseks õhukese materjali ja väikese diameetriga torude keevitamiseks, kus seinapaksus ei ületa 6 mm. Paksemate detailide puhul keevitatakse juure kiht TIG keevitusega ja ülejäänu tootlikuma (MMA või MSG) keevitusviisiga. Enne keevitamist tuleb keevitustsooni pinnad hoolikalt puhastada. TIG keevitusvardad omavad suurendatud räni (Si) sisaldust, mis hoiab keevitusvanni vedelvoolava. Kui kasutada TIG vardaid gaaskeevitamisel, siis muutub keevitusvann hästi vedelvoolavaks ja tekitavad poorse õmbluse. Seega on tähtis mitte kasutada TIG vardaid gaaskeevituseks ja gaaskeevituse vardaid TIG keevitamiseks. Keevitusvarda läbimõõdu valik vastavalt materjali paksusele
Kokkupuutekohas toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid, mille kulgemise määravad kindlaks liidetavate metallide omadused. Erinevad metallid võivad omavahel mitte keevituda, sest nende omadused ei suuda iga kord tagada vajalike füüsikalis- keemiliste protsesside toimumist sulamistsoonis ning sel juhul need metallid ei ole metallurgiliselt keevitatavad. Tehnoloogilise keevitatavuse all mõistetakse keevisliite saamise võimalikkust teatud kindla keevitusviisiga. Siin igasuguse keevitusviisi puhul sulamiskomponendid oksüdeeruvad, kusjuures terase keevitamisel põlevad välja süsinik, räni ja mangaan ja samuti oksüdeerub ka raud ise. Kuumapraod tekivad õmblusemetalli kristalliseerumisel. On mikro- ja makropraod, mis üldjuhul kulgevad piki kristallide servi ning kutsuvad esile kristallidevaheliste sidemete katkemise. Põhjuseks on keevitatavate detailide ebaõige jäik kinnitus ning ülemäära suur väävli,
annaabi.ee 
