Hapniku- ja atsetüleenireduktorid seatakse vajalikule töörõhule. Põleti süütamisel avatakse esmalt veidi hapnikuventiil, millega atsetüleenikanaleis tekitatakse vajalik hõrendus, seejärel avatakse atsetüleeniventiil ja süüdatakse põlevsegu. Pea meeles Sagedasel traadiga (eriti terastraadiga) puhastamisel ning keevitamisel kulub suudmik ärapõlemise tõttu. Ülemäära kulunud suudmik tuleb asendada uuega. Vasak- ja paremsuunaline keevitamine Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist
imetakse atsetüleen läbi nipli (6), toru ja ventiili (7) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (5) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine (Pildil nr 6)Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist
reduktoreid hoolikalt käsitseda ning jälgida, et reduktorisse ei satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Pea meeles Ebatiheduste ja gaasilekete avastamiseks kaetakse reduktori ühenduskoht seebiveega lekkekohtadesse ilmuvad seebimullid. 3.9 Balloni avamise suund 17 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist
reduktoreid hoolikalt käsitseda ning jälgida, et reduktorisse ei satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Pea meeles Ebatiheduste ja gaasilekete avastamiseks kaetakse reduktori ühenduskoht seebiveega lekkekohtadesse ilmuvad seebimullid. 3.9 Balloni avamise suund 16 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist
lekkekoht rike süttimine Kontrollküsimused 1. Kuidas liigitatakse keevituspõleteid? 2. Kuidas on ehitatud ning töötavad keevituspõletid? 3. Kuidas saab kontrollida injektorpõleti tööd? 4. Mis võib põhjustada hapniku- ja atsetüleeniballoonide plahvatamist? 5. Mis otstarve on reduktoritel ja kuidas neid liigitatakse? 6. Kuidas on ehitatud ning töötavad reduktorid? 3.6. Vasaksuunaline ja paremsuunaline keevitamine Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasu- tatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi
Nurga suurus oleneb keevitatava metalli liigist ja paksusest. Keevitamist alustatakse suure kaldenurgaga (risti), sest see soodustab metalli kiiremat kuumenemist, seejärel vastavalt metalli kuumenemisele vähendatakse kaldenurka kuni detaili antud paksusele. Keevitamise lõpetamisel tuleb aga kaldenurka hakata järk-järgult vähendama, sellega täidetakse paremini kraater ja väldime metalli ülepõletamist. Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda -- vasak- ja paremsuunalist keevitamist. VASAKSUUNALINE keevitamine toimub paremalt vasakule, (vasakukäelistel vasakult paremale). Keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. Kasutatakse öhukeseseinaliste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Õmblus on hästi nähtav ja saadakse hea väljanägemisega. Eelised: sile pealispind; väike soojussisestus; hea kasutada kuni 3 mm metalli
annaabi.ee 
